Jalax pakib riigisaladused riiulisse

Koolitusfirmad pakuvad riigiasutustele ja ettevõtetele juhtimise, asjaajamise ja sekretäritöö kõrval üha rohkem õppepäevi arhiivindusest.

?Arhiivitöö tulemuslik korraldamine firmas?, ?Dokumentide arhiveerimine?, ?Kaasaegne dokumendihaldus?, ?Praktiline arhiivitöö raamatupidajatele, sekretäridele? ? sääraste teemadega õppepäevade pakkumisi sajab firmade postkastidesse aina rohkem.

Kõik see ei jäänud märkamata aktsiaseltsi Jalax juhtidel, kes alustasid üle kümne aasta tagasi metalltorudest mööbli valmistamist. Kaasaegse kooli- ja disainmööbli tegijatena nad esialgu tuntust kogusidki.

?Kui kümme aastat tagasi oli ka Eesti tuntud oma odava tööjõu poolest, siis nüüd teatakse meid pigem kaasaegse tehnoloogia, insenerimõtlemise ning kõige selle promomise oskuse läbi,? arutles ta.

Uuenduste viljad ja tellimused ei jäänud tulemata. Jalaxi müügijuht Valmar Kert kinnitas, et kui varemalt toodi arhiiviriiulid Eestisse piiri tagant vahendajate kaudu, siis nüüd on Eesti turg suuresti nende käes.

?Oleme üsna edukalt lühikese ajaga turule tulnud,? lausus ta. ?Soomes ja Rootsis on arhiiviriiuleid aastakümneid tehtud, kuid oleme suutnud neile varba peale astuda, maaletoomine on peaaegu kadunud.?

Ta lisas, et ka Eesti tegijate seas paljud loobuvad pakkumisel osalemast, kui kuulevad, et ka Jalax konkursil osaleb. ?Ma ei kiida meid niisama, olen asjadega kursis, müün seda kaupa juba kaheksa aastat,? märkis ta. ?Meie tehtut tellivad isegi konkurendid ning on olnud juhuseid, kus meid kutsutakse teiste tööd ümber tegema.?

Kerti ütlust mööda on arhivaarid enamasti eakad inimesed ning hoiavad kokku. ?Kui mingi apsaka teed, liigub jutt kohe igasse vabariigi nurka. Sama on ka kiitusega. Eks selles meie edu üks pante seisnegi.?

Lubja märkis, et omad vitsad on nemadki kätte saanud. ?Aga oleme neist õppust võtnud,? kinnitas ta.

Nii ongi viimaste aastate arhiiviriiulite konkursid suuresti Jalax kinni pannud: Eesti Rahva Muuseum, Kumu, Notarite Koda. Möödunud kuul käidi Helsingi Ülikooli sisustamas, jaanuaris ootab oma tellimust Helsingi vangla. Juunis viidi üks partii riiuleid Islandile.

Kert sõnas muheledes, et eriti Tallinna politseiprefektuuri sisustamisega oli tegemist. ?Seal seda riigisaladust ju nii palju, meie töömehed ei tohtinud ilma erilubadeta liikudagi. Ka oli neil hästi palju eri mõõtudega ruume, mis nõudsid erinevas suuruses sektsioone.?

?Eks see oli suuresti Euroopa Liidu präänik meile, et arhiivindus senisest enam päevakorda tõusis,? lisas ta.

AS Jalax alustas kahe noore mehe, Laur Lubja ja Jaanus Turba eestvedamisel tegevust 1993. aastal. Kolm aastat hiljem ostsid nad ettevõtte tarvis Paide külje all Mündis asuva vana paemurru. Kuid mitte selleks, et teetöödega tegeleda või lupja põletada ? paasi ei murta Mündis enam ammu, viimati toodeti seal killustikku nõukogude ajal, tegutsesid betooni- ning asfaltbetooni tehas. Jalax rajas Münti hoopis tootmisüksuse, kus alustati moodsa disainiga metallmööbli valmistamist.

Kuid keset räämas paeala, mida enne Teist maailmasõda küll kui üht Paide ümbruse vaatamisväärsust ja linnarahva meelispuhkepaika tutvustati, oli mõeldamatu midagi ehitama hakata. Nii asutigi kõigepealt maa-ala korrastama. ?Ainuüksi vanametalli vedasime siit 9,6hektariliselt alalt minema ligi 100 tonni,? meenutas juhatuse esimees Turba.

Ettevõtte tegevjuht Lubja arvutas, et aastatega heakorrale kulunud raha võib arvestada miljonile kroonile. Ning kulub edasi, sest ümbruse korrashoiule pööratakse rõhku jätkuvalt. ?Oleme kogu aeg seda meelt, et head tootmistulemused on seotud meeldiva töökeskkonna ja olmetingimustega,? põhjendas ta.

Autor: Kaarel Aluoja