Firmad avastavad krediitkaardi mugavusi

Artikkel

- Uudised
- Anne Oja
- 30. jaanuar 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Firmad avastavad krediitkaardi mugavusi
Eesti pangad seostavad ettevõtete kaardilembust sellega, et oma töötajaile on hakatud välismaal käimiseks krediitkaarte tegema. Oma osa on selleski, et pea igas kaupluses saab nüüd kaardiga maksta ja sularahata arveldused muudavad raamatupidamise lihtsamaks.
Möödunud nädalal teatas Visa Europe, et Eestis suurenes kommertskaartide arv eelmisel majandusaastal 355%. Kogu Euroopa lõikes kasvas Visa kommertskaartide arv vaid 9,9%, ehkki Visa kaartide kasutamine suurenes ettevõtte hinnangul märkimisväärselt.
Visa deebet- ja krediitkaartide kõrval võtavad Eesti ettevõtted praegu pankadest ka Eurocardi kaarte.
Nordea Panga rahvusvaheliste ettevõtete osakonna juhataja Ingo Põderi hinnangul omab pangakaarte 50-60% Eesti ettevõtetest. Rohkem on krediitkaarte nende ettevõtete seas, kes tegutsevad rahvusvaheliselt.
Umbes 10% kõikidest aktiivsetest ettevõtetest Hansapangas on võtnud endale ettevõtte krediitkaardi, räägib Hansapanga väikeettevõtete osakonna juhataja Aet Altroff. Lõviosa ettevõtete krediitkaartidest on Visa kaardid.
Keskmine ettevõtte krediitkaardi limiit on alla 40 000 krooni. Nordea andmetel ulatub ettevõtte tippjuhtide tüüpiline kuulimiit 50 000-100 000 kroonini. Pikamaasõidu auto- ja bussijuhtide kuulimiit jääb 20 000-30 000 krooni kanti.
"See pole mingi musta kassa probleem kunagi olnud," kommenteerib pangakaartide levikut ettevõtete seas maksukonsultant Vello Vallaste. "Kaardiga on lihtsalt mugavam."
Vallaste tõdeb samas, et seni on ka pangast pisikulutusteks sularaha välja võtvaid ettevõtteid, kuid neid jääb üha vähemaks. "Ka piiri taha pole vaja enam sularahakohvriga sõita," räägib ta viimase paari aasta tehnilistest edusammudest mujal maailmas.
Välismaal sõites kasutavad kaugsõiduautojuhid spetsiaalseid remondi ja kütuse krediitkaarte, mis kuuluvad firmale, räägib Saue Auto juht Urmas Müürsepp krediitkaartide kasutamisest. Tema sõnul lahendavad kaugsõiduautojuhid pangakaardiga raja taga tekkinud ekstreemolukordi.
Kui töötajatel juhtub välismaal lisaraha vaja minema, kannab Saue Auto selle nende isiklikule pangakontole. "Hetkel oleme hakkama saanud," kommenteerib Müürsepp autojuhtidele firma pangakaartide tegemise võimalust.
Eesti Ehituse finantsjuht Andri Hõbemägi ei oska öelda, kas ehitusettevõte hakkab välisprojektide tõttu firma krediitkaarte ka tavatöötajatele tegema. "Teeme firma krediitkaarte vastavalt vajadusele," ütleb ta. "Massiline see meil ei ole, firma krediitkaarte kasutatakse juhtkonna tasandil."
Ülejäänud Eesti Ehituse töötajad, kellest osa ehitab Soomes, täidavad komandeeringult tulles majanduskulude aruande ja annavad raamatupidajale üle tšekid.
"Kindlasti näitab pangakaartide hoogsam kasutamine sularaha asemel raamatupidamise ja maksuarvestuse läbipaistvamaks muutumist," kommenteerib maksuameti maksude osakonna juhataja Dmitri Jegorov.
Ta kinnitab, et sularahas ja pangakaardiga tasumisel pole maksustamise seisukohast olulist vahet.
"Küll on tehtud seda vahet mõnikord maksuvaidlustes, kuivõrd sularahata tehingute puhul on raha liikumine alati paremini tõendatud," lisab Jegorov.
Hetkel kuum