Hinnasiht pole turuhind

Teisipäeval tõstis Suprema Tallinki aktsia hinnasihti 5,5 eurolt (86,06 kroonilt) 6 euroni (93,87 kroonini). Investeerimispanga hinnangul annab kolme uue parvlaeva ostmine Tallinkile võimaluse oma kasumit kasvatada ja rahavooge geograafiliselt hajutada.

Siiani pole see investorite rõõmuhõiskeid välja kutsunud. Kahe päevaga on Tallinki aktsia tõusnud kokku kõigest 0,9% ja jõudnud 4,59 euroni (71,82 kroonini).

Vana hinnasihini jõudmiseks on väärtpaberil vaja kosuda 20% ja uueni koguni 31%.

Investorites võib tekitada küsimusi, miks antakse üks hinnasiht, kui teinegi hinnasiht on veel täitmata. Vastus on lihtne. Hinnasihil ja turuhinnal pole tegelikult suurt midagi ühist.

(Investeerimis)pangad ja analüütikud hindavad aktsia õiglast väärtust ettevõtte olemasolevate fundamentaalnäitajate põhjal, millele liidetakse otsa oma tulevikunägemus. Jälgitakse ka turu üldist olukorda.

Ehk mida suurem on hinnasihi ja turuhinna erinevus, seda vääramalt on aktsia lihtsalt investeerimispanga arvates turul hinnatud.

Markantsema näitena tuleb mul meelde Dresden Kleinwort, mis andis 2003. aasta alguses Ericssoni aktsiale hinnasihiks 45 Rootsi krooni. Seda ajal, mil aktsia maksis kõigest 7 krooni. "Ericsson on enim alahinnatud, madalaimate ootustega ja investorite poolt tähelepanuta jäänud telekomivarustust tootev firma," ütles toona analüütik Per Lindberg. Hetkel hindab firma Ericssoni õiglaseks väärtuseks 50 krooni, kuid aktsia on jõudnud tõusta juba 30 krooni juurde. Seega ei suutnud turg toona hinnata Ericssoni potentsiaali. Küll aga võib nina püsti ajada uskumatu hinnasihi andnud analüütik. Kuid jah, kas ikka võib? Nimelt soovitas Dresden osta Ericssoni ka 2001. aastal, mil aktsia veel 45 krooni maksis…

Ehk kulub ka talupojamõistuse kasutamine analüütikute kuulamisel marjaks ära.

Eilne börsipäev oli Tallinnas suhteliselt vaikne. Veidi meenutas kauplemist vaid Tallinki, Tallinna Vee ja Merko Ehituse ümber toimuv.