"Mängumaa idee oli meil juba kuus-seitse aastat tagasi, lõpuks võtsime selle riski ja tegime valmis," sõnas Juku mänguasjapoe juhtaja Marko Mägi. Mustamäe kaupluse kolmandal korrusel on mitu ruumi sünnipäevade ja muude ürituste jaoks. 300 ruutmeetril on hall, batuudid ja mängulinnak tõukerattateede ja mänguautodega. "Plaanis on sügisel avada ka kostüümilaenutus, et juba siia tulles saaks laps kostüümi, näomaalingu ja pidu võiks alata," räägib Mägi.
Kuna mängukeskuste äri on suuresti hooajaline, siis on batuudid ja teised atraktsioonid valmis ka suvetuure ette võtma.
Mängumaa rajamine nõudis poole miljoni kroonise investeeringu ja sinna mahub korraga 200 last.
Aasta tagasi avatud Nipi Mängumaa juhataja Janne Lass usub, et praegu ületab veel nõudlus pakkumist, seda küll põhihooajal. "Kui kellelgi veel on mõte, et võiks teha ühe vahva mängumaa, siis ruumi on küll," räägib Lass. Nii näiteks pole neil enne juunit ühtki vaba aega pakkuda. Siis aga algab vaikus ja kogu tegevus on suunatud suvelaagritele. "Korraldame lastelaagreid ja matku. Tavakülastajast ei elaks ära," selgitab Lass.
Ka pole mängutubade edu võti vaid selles, kui avatakse uksed ja jäädakse lapsi ootama. Põhiline tulu tuleb ikkagi ürituste korraldamisest: sünnipäevad, tähtpäevad ja jõuluaeg.
Möödunud aasta augustis kahe noore ema, Sigrid Põllu ja Merilin Nõu loodud Lastekeskus Marakas liigub samuti tõusvas joones. Keskuses saab üritusi korraldada ning tegutsevad huviringid, mida muusikaharidusega naised ise juhendavad.
Sigrid Põllu sõnul ei nõudnud alustamine suuri investeeringuid, sest kõik tehti ise, sõprade ja perede abiga. Ehitati poole ööni ja mõeldi välja, mis võiks lastel olemise mõnusaks teha. "See pole lihtne äri ja rikkaks sellega ei saa. Meie sissetulek on 900 krooni," räägib Põld. Ta loodab, et kõneväärt palgast saab rääkida aasta-paari pärast.
Kolm aastat tagasi Mustamäe keskuses alustanud Trikatrei mängumaa on tänaseks kasvanud kahe keskuse võrra. Märtsis avati viimane Lasnamäel.
"Eks ta rohkem naisteklubi ettevõtmine on, aga ära elada saab," räägib üks omanikest, juhataja Piret Tuuletare. "Sel aastal oleme ostnud 100 000 krooni eest uusi atraktsioone. Amortisatsioon on kohutav, nii et ega see lihtne äri pole," tõdeb ta.
"Alla 300 000kroonise investeeringuga korralikku suurt mängukeskust ei tee." Lisaks tuleb suveajal koomale tõmmata.
Riki-Tiki mängumaa juhataja Jana Sarglepa sõnul on suvi see aeg, kus võetakse alati põhjalik remont ette ja orienteerutakse suvistele laagritele. "Suveks sõidavad lapsed maale, tähetakse rohkem õues olla. Põhihooaeg on ikka sügisel ja talvel," selgitab Sarglep.