• OMX Baltic−0,39%320,02
  • OMX Riga0,76%971,57
  • OMX Tallinn−0,73%2 232,27
  • OMX Vilnius−0,24%1 509,04
  • S&P 5000,55%7 712,77
  • DOW 300,1%51 398,89
  • Nasdaq 0,93%27 045,42
  • FTSE 100−0,1%10 625,71
  • Nikkei 2251,94%66 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,39
  • OMX Baltic−0,39%320,02
  • OMX Riga0,76%971,57
  • OMX Tallinn−0,73%2 232,27
  • OMX Vilnius−0,24%1 509,04
  • S&P 5000,55%7 712,77
  • DOW 300,1%51 398,89
  • Nasdaq 0,93%27 045,42
  • FTSE 100−0,1%10 625,71
  • Nikkei 2251,94%66 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,39
Ajal, mil korteri kui vallasasjaga enam tehinguid teha ei saa ja enamik kortereid on arvel korteriomanditena, kerkib üha enam üles küsimus: mida siis ikkagi korteriomandi koosseisus ostetakse?
Levinud on lihtsustatud käsitlus, et korteriomand võrdub korteriga ja korteriomandi reaalosa pind võrdub korteri pinnaga.
Selline arusaam tuleneb varem levinud praktikast, kus erastatud korteri puhul moodustas korteriomandi reaalosa korter ning lahuspinnad, näiteks keldriruum, kuulusid mõtteliste osade koosseisu. Sarnaselt on korteriomandid seatud enamikule Tallinnas erastatud paneelelamute korteritest.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele