Puhkused me veedame kõik Eestis

Eesti elanikud teevad aastas umbes 2,5 mln ööbimisega sisereisi, millele kulutavad umbes 1,4 mld krooni ehk kümnendiku, mis kulutavad Eestis väliskülalised. 2004. a kulutati ööbimisega sisereisidel keskmiselt 544 krooni. Ööbimisega reisidest veidi üle poole võetakse ette sugulaste või tuttavate külastamiseks, kolmandik vaba aja veetmiseks ning umbes kümnendik töö pärast.

Puhkusereisidel on Eesti elanikele võrdselt olulised harrastustega tegelemine, kultuuri- ja meelelahutusürituste ning vaatamisväärsuste külastamine. Eestlaste puhkusereisides on suurem kultuuriürituste osakaal, mitte-eestlastel harrastused. Tihti kombineeritakse sugulaste ja tuttavate külastamine kultuuriüritusega.

Tasuta majutust kasutatakse 83% ööbimisega sisereisidest - seega valitakse ööbimiskoht sugulaste või tuttavate juures ka paljudel puhkusereisidel. Samas on tasuline majutus elanike sissetulekute kasvades aasta-aastalt suurenenud.

Kuigi eestlased reisivad Eestis rohkem kui mitte-eestlased, on mitte-eestlaste reiside hulk viimasel viiel aastal märksa kiiremini kasvanud, põhjus nii suurenenud sissetulekud kui ka kasvav huvi Eestis toimuva vastu. 2001. a suvel käis töövälisel eesmärgil sisereisidel 61% eestlastest ja 29% mitte-eestlastest, 2005. a suvel vastavalt 70% ja 59%. Kuna sugulaste-tuttavate külastuste osatähtsus on suur, paiknevad sisereiside sihtkohad hajusalt üle Eesti. Mitte-eestlased külastavad rohkem suuremaid linnu ja Ida-Virumaad.

Eesti majutusettevõtetes ööbis 2005. aastal 619 000 siseturisti, neist 128 000 spaades ja sanatooriumides. Võrreldes 2004. aastaga kasvas siseturistide arv majutusettevõtetes 13% ehk 71 000 võrra. Kasv oli nii talve- kui ka suvehooajal ühtlane. Nagu 2004. aastal, toimus ka mullu suurim kasv spaades. Spaade osatähtsus siseturistide majutuskohana on kasvanud 7 protsendilt 2001. a 21 protsendini majutatud siseturistidest 2005. a.

Sihtkohtade pingerida juhivad piirkonnad, kuhu on põhjust sõita mitmel eesmärgil. Tallinnas saab osa ajaveetmisvõimalustest, mida mujal ei pakuta. Samuti on enamikul Tallinnas sugulasi-tuttavaid. Kolmas tegur on töö ja koolitus: Tartu külastatavust mõjutab Lõuna-Eesti keskuse positsioon, Tartu on Tallinna järel teine tööreiside sihtkoht.

Valgamaa on ainus, kus majutusettevõtetes ööbib suvel ja talvel enam-vähem ühepalju siseturiste. Kuna piirkonna turismiteenused võimaldavad hästi lõõgastumise ja seminari kombineerimist, ei üllata, et Valgamaa võitis mullu seminaripaigana turuosa Tallinnalt, Ida-Virumaalt ja Pärnult. Saare maakonnas kasvas mullu absoluutarvudes siseturistide arv kõige enam (17 700 võrra ehk 48%). Ida-Virumaal on vähenenud töö- ja konverentsireisijate arv, ent kasvanud spaapuhkuse populaarsus. Pärnusse meelitavad suvel siseturiste rand ja meelelahutus, muul ajal tervisekeskused. Pärnus on majutusettevõtete täitumus suvel oluliselt kõrgem kui mujal Eestis.

EASi tellitud Eesti elanike 2005. a suviste sisereiside uuringust selgus, et üldhinnang Eestis reisimisele on pigem hea. Ligi 80% nõustus täielikult või osaliselt, et Eestis on piisavalt looduslikke vaatamisväärsusi (hinne 4,27), 73% arvas sama ajaloo- ja kultuuriobjektide ja 57% aktiivse puhkuse võimaluste kohta. Kõige vähem ollakse rahul toitlustuse ja majutuse hinna ja kvaliteedi suhtega (hinne 3,3).

Sisereise takistab rahapuudus (seda mainisid pooled, kes 2004. a suvel Eestis ei reisinud) ja ajapuudus (kolmandik). On positiivne, et huvipuudust mainis vaid 16% ning välisreiside eelistamist 8%. Siiski konkureerivad sisereisidega järjest enam odavad välisreisid ja otselennud uutesse põnevatesse kohtadesse.