Terviklik lahendus annab arendusele oma näo

Pärnust mööda Lihula maanteed välja sõites jäävad mõned kilomeetrid pärast linnapiiri silma põllule kerkivad eramud.

Väikesed ja tillukeste kruntidega ning enamasti puiduga viimistletud hooned mõjuvad ilma haljastuseta kuidagi kaitsetult. Nagu hiljem selgub, on kohalikud elanikud nimetanud piirkonna Pilpakülaks.

Pärast Pilpaküla mõjub maanteest vaid paarisaja meetri kaugusele metsatukka peitunud Kuldlõvi elurajoon oma ühes võtmes lahendatud majaprojektidega kuidagi eriti sümpaatsena.

LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on hetkel valmimas arenduse esimene järk. "Kui alguses on arendaja jätnud majade ümber rohkem õhku, siis tagapool jäävad hooned kohati lausa puude varju.

Kehtestatud planeeringuga peavad omanikud alles jätma kolmkümmend protsenti kõrghaljastusest, nii ei saa keegi oma majaümbrust teistest erinevalt lagedaks raiuda," lisab ta.

Samuti on Saksingu meelest hästi oluline, et kogu arendus on lahendatud ühes võtmes, mis välistab piirkonda nn Nif-Naf-Nufi ehk siis eri suuruse ja materjalivalikuga hoonete kerkimise. "Näiteks eramute puhul on soovijal võimalik valida viie erineva suurusega Lõvi nime kandva projekti vahel. Majades on lisaks abiruumidele, varjualustele ja terrassidele elamispinda 90-150 ruutmeetrit. Ning valida saab seest viimistlemata majakarbi, kus paigas vaid kandvad seinad, ja "võtmed kätte" võimaluste vahel," selgitab Saksing.

Koos liitumiste, krundihinna ja haljastusega algavad majakarpide hinnad veidike ülevalpool miljon krooni. "Sarnased majatüübid on viimistletud väljast ka sarnaste materjalidega.

Kõigil ühekordsetel eramutel on näiteks valtsplekk-katused, kahekordsetel aga bituumensindlitega kaetud või siis katusekividega katused," räägib Saksing.

Kui koostöös arhitekti ja ehitajaga saab projekti teha väikeseid ning detailplaneeringuga sobituvaid täiendusi, siis see, et keegi ostaks krundi ja püstitaks sellele mingi omaloomingu, on Saksingu arvates Kuldlõvi elurajoonis täiesti välistatud.

Peale eramute kerkivad elurajooni ka korter- ning paarismajad. "Korrusmajad on väikesed, vaid nelja kolmetoalise korteriga, millel kõigil eraldi sissepääs. Kõik müüakse valmis viimistlusega ning igasse korterisse on paigaldatud peale elektrikütte ka Tulikivi ahi," lisab Saksing.

Kuldlõvi elamurajooni majakarbi broneerinud Karin Renniti sõnul on arenduse asukoht hea. "Linn on lähedal ja lähiümbruses (Valgerand) on plaanis mitmeid suuri arendusprojekte, mis tõstavad kogu piirkonna väärtust.

Majaprojektid on praktilise ja keskkonda sobiva lahendusega. Lihtsad ja maitsekad," lisab ta.

Võrreldes Kuldlõvi hinnataset teiste Pärnu lähiümbruse arendustega on Renniti arvates tegemist keskmise hinnaklassiga, kus kvaliteedi ja hinna suhe paigas.

Valikueelistusi tehes oli Renniti arvates oluliseks asukoht ning see, et majaprojektid meeldisid. "Oluline on see, et autoga jõuab linna väga kiiresti ja suure maantee müra ei jõua majadeni," räägib ta.

Kuldlõvi elurajooni lähedusse jääb ka suvitajatele tuntud Valgerand ning golfiväljak.

Saksingu sõnul on Valgeranna lähedusse, Audru jõe kaldale kavas tulevikus ehitada omanäoline villaderajoon, kus vanade hoonete asemele otse jõekaldale ehitatavate saunade juurde on võimalus sõita mööda Audru jõge ka kaatriga.

Audru valla Papsaare küla Kuldlõvi detailplaneeringu alal on vallavalitsusel õnnestunud koostöös arendajaga realiseerida valla üldplaneeringus toodud põhimõte: uue tervikliku kvartali rajamisel on soovitav kasutada ühe arhitekti teenuseid.

Kuldlõvi elamukvartali elamute projekteerimisel on arhitekt Priit Matsi saavutanud sellise tervikliku lahenduse, mis on arendajale, Audru vallale ja tulevastele elanikele igati vastuvõetav.

Arendajaga on vallavalitsusel olnud meeldiv ja mõistev koostöö detailplaneeringu algatamisest kuni hoonete valmimiseni. Valla üldilme loomiseks on selline tegevus olnud tervitatav.

Fotod: Maris Ojasuu