Terviklik lahendus annab arendusele oma näo

LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on hetkel valmimas arenduse esimene järk. "Kui alguses on arendaja jätnud majade ümber rohkem õhku, siis tagapool jäävad hooned kohati lausa puude varju.

Kehtestatud planeeringuga peavad omanikud alles jätma kolmkümmend protsenti kõrghaljastusest, nii ei saa keegi oma majaümbrust teistest erinevalt lagedaks raiuda," lisab ta.

Samuti on Saksingu meelest hästi oluline, et kogu arendus on lahendatud ühes võtmes, mis välistab piirkonda nn Nif-Naf-Nufi ehk siis eri suuruse ja materjalivalikuga hoonete kerkimise. "Näiteks eramute puhul on soovijal võimalik valida viie erineva suurusega Lõvi nime kandva projekti vahel. Majades on lisaks abiruumidele, varjualustele ja terrassidele elamispinda 90-150 ruutmeetrit. Ning valida saab seest viimistlemata majakarbi, kus paigas vaid kandvad seinad, ja "võtmed kätte" võimaluste vahel," selgitab Saksing.

Koos liitumiste, krundihinna ja haljastusega algavad majakarpide hinnad veidike ülevalpool miljon krooni. "Sarnased majatüübid on viimistletud väljast ka sarnaste materjalidega.

Kõigil ühekordsetel eramutel on näiteks valtsplekk-katused, kahekordsetel aga bituumensindlitega kaetud või siis katusekividega katused," räägib Saksing.

Kui koostöös arhitekti ja ehitajaga saab projekti teha väikeseid ning detailplaneeringuga sobituvaid täiendusi, siis see, et keegi ostaks krundi ja püstitaks sellele mingi omaloomingu, on Saksingu arvates Kuldlõvi elurajoonis täiesti välistatud.

Peale eramute kerkivad elurajooni ka korter- ning paarismajad. "Korrusmajad on väikesed, vaid nelja kolmetoalise korteriga, millel kõigil eraldi sissepääs. Kõik müüakse valmis viimistlusega ning igasse korterisse on paigaldatud peale elektrikütte ka Tulikivi ahi," lisab Saksing.

Kuldlõvi elamurajooni majakarbi broneerinud Karin Renniti sõnul on arenduse asukoht hea. "Linn on lähedal ja lähiümbruses (Valgerand) on plaanis mitmeid suuri arendusprojekte, mis tõstavad kogu piirkonna väärtust.