Investorid pole usku Türgisse kaotanud

Vähemalt ei sisalda raport esialgseil andmeil veel soovitust liitumiskõnelused Türgiga üldse katkestada, ehkki Küprose umbsõlm on lahenemata.

"See oleks loomulikult olnud turgudele psühholoogilises mõttes tagasilöök, kui läbirääkimistele oleks suuremat häda tehtud," kommenteeris eile East Capitali Tallinna kontori juht Gert Tiivas, kes vahendab investeeringuid ka varahaldusfirma Türgi fondi. "Türgi majandus ja Türgi ise on meie arvates endiselt väga perspektiivikas koht."

Tiivas möönis, et Türgi fondi käivitamine ei langenud Easti Capitalil just kõige õnnelikumale hetkele. Mais ja juunis tabas arenevaid turge suur müügilaine, kui Euroopa, USA ja Aasia keskpangad inflatsiooniohu tõrjeks intresse tõstsid. "Türgi on alati koht, mis saab kõige esimesena pihta, kui keegi Londonis või New Yorgis kõhklema hakkab," ütles Tiivas. Eile oli fond käivitamise tasemelt 18% miinuses.

Mitu aastat üles rühkinud Türgi börs kaotas suvises madalseisus poole väärtusest ja liir odavnes dollari suhtes 18%. Ka ei reageerinud Türgi keskpank piisavalt kiiresti inflatsiooni elavnemisele ning pidi lõpuks baasintressi järsult 17,5 protsendile tõstma.

Välismõjude kõrval tegi investorid murelikuks Türgi ja ELi suhete pingestumine, mille tulemusel on avalik arvamus pööranud ELi vastu ja vähendanud 2007. a valimiste eel Türgi poliitikute indu reforme jätkata. Seda skepsist riskib Euroopa Komisjoni kriitiline raport suurendada.

Samas on investorite riskiisu tagasi tulnud ning Türgi börs pea poole langusest tasa teinud. USA suurim pank Citigroup on alates augustist kaks korda Türgile antud soovitust tõstnud ning ka JPMorgan leiab, et Türgi aktsiaid võiks portfellis rohkem olla, kui on nende osakaal arenevate turgude indeksis.

Tiivase sõnul on huvi ka East Capitali fondis. "Minu teada on Türgi fondi investeerida soovijaid rohkem kui neid, kes tahavad raha välja võtta, ütles ta.

Türgi majanduskasv on kaks korda kiirem kui eurotsoonis ning mõned näitajad rahvusvahelistes indeksites kõrgemad kui tuleval aastal ELiga liituvatel riikidel. Värskes korruptsiooni tajumise indeksis jättis Türgi (60. koht) pikalt seljataha Rumeenia (84. koht).

Tiivase sõnul ei sisaldanud East Capitali baasstrateegia Türgis Euroopa Liiduga liitumist, see tugines eelkõige majanduse fundamentaalnäitajatele ja pidas silmas pikka perspektiivi. Ent kindlasti ei jäta liitumisperspektiivi tumenemine Türgi majandust mõjutamata.

"Mina noore Euroopa Liidu vastse kodanikuna vaatan Türgit kui üht Euroopa Liidu selle sajandi suurimat väljakutset: kuidas Türgi positiivselt hõlmata ja hakata lahendama ühelt poolt Lähis-Ida probleeme ja teisalt ELi enda probleeme, nagu tööjõupuudus ja rahvastiku vananemine," ütles Tiivas.