Päästab suunav liberalism

Harry Tuul 21. november 2006, 00:00

Kui Eesti on üleüldse maailmas tuntud, siis äärmuslikult liberaalse riigina. Algselt võeti n-ö maruliberalism üle majanduses, siis kandus see üle ka ühiskonnaellu, mille tulemus on ükskõiksus, tugevama võim ja suhtumine, et mis pole keelatud, on lubatud. Mudel on toonud Eestile eelkõige majanduslikku edu ja tasapisi ka inimeste heaolu. Kuid lapsepõlv saab otsa.

Paljuräägitud Eesti edumudelit ei ole olemas. On vaid edukas Eesti, kes peab aga edasise arengu jätkumiseks mudelit muutma. Ellu jääb mitte see, kes on tugevaim täna, vaid kes on tugev homme ehk suudab uue olukorraga kohaneda. Eelkõige on oluline ettevõtlikkuse säilimine. Nii on Eesti majanduse reegel, et riik loob keskkonna, milles ärimehed ajavad vabalt oma asju. Seni on seda tõlgendatud nii, et riik ei tee midagi ja kõik kulgeb omasoodu. Osaliselt just seetõttu on end vaat' et maksuparadiisiks pidavast Eestist saanud Euroopa keskmik.

Kui lisada veel kiire majandusareng, palgatõus ja tööjõupuudus, on selge, et arengu jätkumiseks on riigi pealtvaatamisest vähe. Tulevik on ebaselge. Eesti päästab suunav, hoiakuid ja eesmärke seadev liberalism.

Lihtsaim näide on transiit. Kui varem olid kasumimarginaalid piisavalt suured, et transiidi arengut ei seganud piirid ega valitsused, on nüüd olukord muutunud. Eesti piiri, teede, aga ka raudtee läbilaskevõime on saavutanud lae ning edasine areng on ärimeeste sõnul kohe-kohe peatumas. Just infrastruktuuri, naabrussuhete ja piiriületuse kiiruse arendamine on riigi kohustus ja vastutus, sest ettevõtja neid arendada ei saa. Siin tulekski Eesti mõistes liberalismi suunata. Seda tehakse konkurentsis püsimiseks igas arenenud riigis ning viimane aeg on ka Eesti mudelit muuta.

Teine näide on tootlikkuse kasv. Kui põllumajanduses on suudetud ebatõhusus välja juurida, siis meie tööstuses mitte. Uuspõllumehed nagu Rein Kilk ja Joakim Helenius teenivad kasumeid, aga Kreenholmi tehase taolised igandid vaaguvad hinge. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtust riik küll räägib, kuid miljardite kroonide suurustest eurotoetusest ettevõtlusele plaanib riik kulutada vaid 60 miljonit krooni aastas! Eesmärgiks ilmselt aidata ühte väiketehast aastas. Ka nii saame tõenäoliselt kunagi oma hädadest üle, kuid arenguid teadlikult suunates saavutaksime edu märksa kiiremini.

Seejuures läheb suur osa ettevõtlusele mõeldud eurotoetustest teadusesse innovatiivse majanduse arendamise nime all. Selle kohta on Riigikogu aseesimees Ene Ergma tabavalt väitnud, et pooled professorid ei vääri teadlase nime. "On hästi teada, et pea pooled Eesti professorid produtseerivad teadust vaid iseendale. See tähendab - nad on nähtamatud, neid pole isegi ükski kord tsiteeritud," ütles teadumaailma hästi tundev Ergma. Sama kurdab ka suur osa Eesti juhtivaid ärimehi. Kuigi peaminister Andrus Ansip räägib innovatiivsest majandusest, ei tee ülikoolid ja teadusasutused ettevõtjatega koostööd, vaid ajavad järjekindlalt oma joru, sest Eestis ei ole kombeks asju suunata. Kõik kulgeb endiselt omasoodu. Tulemuseks on tarbetu teadus, millele kulub palju raha ja mis käib väikeriigile üle jõu.

Samasse valdkonda kuulub koolitus. Nii on hinnanguliselt Eestis juba praegu puudu 500 IT-spetsialisti ning aastaks 2008. kasvab see arv 1000. Kõik need koolitamata õppurid tähendavad ka kvaliteetse ja kõrgepalgalise töö haihtumist. Koolitustellimused liiguvad endiselt liialt ülikoolide huvidest lähtuvalt ja keegi neid ei suuna, mistõttu lisandub igal aastal tööturule sadu ennasttäis valgekraedest ebapädevaid töötuid.

Huvitaval kombel on algus suunava liberalismi suunas tehtud ühiskonnaelus. Kasvama on hakanud kaua tagaigatsetud ning hädavajalik kodanikuühiskond. Kui meie seni viljeldud äärmuslikus liberalismis, seisis igaüks enda eest, aitab koondumine meist igaühel arenguid suunata. Olgu selleks presidendivalimised või Sakala lammutamine. Esimesed tulemused on juba paistmas. Jokk meestest enam lugu ei peeta. Vangi pannakse korruptante, kes mõne aja eest oleks tembeldatud osavateks sehkendajateks.

Tulevik tuleb võtta taas enda kätte ja suunata edasisi arenguid. Meid päästab suunav liberalism.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing