Aasta tegutsenud FIE emapalka ei saa

FIEdele seletatakse, et nende isikustatud sotsmaksu arvestamisel läheb 1. oktoobriks tasutud juurdemaks hoopis tegeliku maksmisse aasta arvestusse, mitte selle aasta juurde, mille eest seda maksti.

Olukord on selline, et kui eelnenud aasta oli näiteks FIEna esimene ja aastas maksti sotsmaksu ainult kohustuslike avansiliste maksete jagu, saab vanemahüvitist nii vähe, kui üldse võimalik. Kui jälle viimasel ettevõtlusaastal enne lapse saamist rohkem pingutati, pole sellest kasu, kui ei teata sotsmaksu juurdemaksu enne aasta lõppu ära maksta.

Hakates aga uurima, kus see eelmise aasta asi vanemahüvitise kohta kirjas on, tuleb välja, et sellist õigusakti polegi. Tundub, et sotsiaalministeeriumi süsteem võtab ka vanemahüvitise juures aluseks Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a määruse nr 7 "Pensionistaaži arvestamise kord".

Kõigist Riigi Teatajast kättesaadavatest õigusaktidest on ainult määruses nr 7 kirjas, et FIEdel arvestatakse aasta isikustatud sotsiaalmaksuna kalendriaastal tegelikult makstud raha, ja et järgmise aasta 1. oktoobriks tehtud juurdemakse läheb ka järgmise aasta arvestusse.

Vanemahüvitise seadus ise ütleb, et ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on hüvitise taotleja hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaks.

Riikliku pensionikindlustuse register peaks põhimääruse järgi arvet pidama ka selle üle, millise aastaga inimese sotsiaalmaks seotud on.

Nii peaks olema võimalik arvestada FIEde isikustatud sotsiaalmaksu juures kõiki asjaolusid.