22.01.07, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aasta tegutsenud FIE emapalka ei saa

Olavi Kärsna

FIE, kes on faktiliselt tegutsenud ühe aasta ja maksab sellel ajal teenitud tulult ka sotsiaalmaksu, jääb siiski emapalgast ilma.

Vanemahüvitise seadus ütleb, et hüvitise suurust arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu järgi. Seda mitte ainult FIEdel, vaid kõigil töist tulu saanutel. Isikustatud sotsiaalmaksu andmed võetakse samuti kõigi kohta pensionikindlustuse registrist.

Palgatöötajatel võetakse isikustatud sotsiaalmaksuna arvesse ka maks, mille tööandja oleks pidanud maksma, aga tegelikult ei maksnud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

FIEdele seletatakse, et nende isikustatud sotsmaksu arvestamisel läheb 1. oktoobriks tasutud juurdemaks hoopis tegeliku maksmisse aasta arvestusse, mitte selle aasta juurde, mille eest seda maksti.

Olukord on selline, et kui eelnenud aasta oli näiteks FIEna esimene ja aastas maksti sotsmaksu ainult kohustuslike avansiliste maksete jagu, saab vanemahüvitist nii vähe, kui üldse võimalik. Kui jälle viimasel ettevõtlusaastal enne lapse saamist rohkem pingutati, pole sellest kasu, kui ei teata sotsmaksu juurdemaksu enne aasta lõppu ära maksta.

Hakates aga uurima, kus see eelmise aasta asi vanemahüvitise kohta kirjas on, tuleb välja, et sellist õigusakti polegi. Tundub, et sotsiaalministeeriumi süsteem võtab ka vanemahüvitise juures aluseks Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a määruse nr 7 "Pensionistaaži arvestamise kord".

Kõigist Riigi Teatajast kättesaadavatest õigusaktidest on ainult määruses nr 7 kirjas, et FIEdel arvestatakse aasta isikustatud sotsiaalmaksuna kalendriaastal tegelikult makstud raha, ja et järgmise aasta 1. oktoobriks tehtud juurdemakse läheb ka järgmise aasta arvestusse.

Vanemahüvitise seadus ise ütleb, et ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on hüvitise taotleja hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaks.

Riikliku pensionikindlustuse register peaks põhimääruse järgi arvet pidama ka selle üle, millise aastaga inimese sotsiaalmaks seotud on.

Nii peaks olema võimalik arvestada FIEde isikustatud sotsiaalmaksu juures kõiki asjaolusid.

Olavi Kärsna

Seotud lood

20.06.25, 09:00

Varjatud tehnoloogiakulud: miks maksavad odavad telefonid ettevõtetele miljoneid

Enimloetud

Uudised

23.06.25, 23:24

Nafta hind kukkus pärast Iraani rünnakut USA baaside pihta

Saated

23.06.25, 14:00

Snäkitootja kogemus Vietnamis: „Võtsin 6eurose kapselhotelli ja käisin iga päev ärikohtumistel“

Kuidas leida äripartnereid Aasias

Saated

23.06.25, 07:30

Suurettevõtja Jüri Käo: oleme maksutõusudega igalt poolt peksa saanud

“Me kõnnime mööda põhja”

Uudised

22.06.25, 12:30

Katlakütjast miljonäriks: lugu Urmas Sõõrumaa edu taga

Saated

24.06.25, 11:30

Tudengite ambitsioonikas eesmärk: viie aastaga portfell 100 000 euroni

Majandustulemused

24.06.25, 15:00

Erakorralist kahjumit teeninud masinatööstuse juht: turul on näha positiivseid märke

Viimased uudised

Uudised

25.06.25, 12:53

Riigikohus: alati pole küttesüsteemi muutmiseks kõigi omanike kokkulepet vaja

Börsiuudised

25.06.25, 12:47

Goldman Sachs: suured investorid vaatavad Euroopa asemel uuesti USA poole

Saated

25.06.25, 12:43

Otsustajate TOPi võitja teeb ainult otsuseid, mis lasevad öösel magada

Saated

25.06.25, 12:13

Michelini rohelise tärni saanud restorani kalender täitus kiirelt

Sisuturundus

25.06.25, 12:11

SEB mikrolaen Sinu äri uuteks tegudeks

Saated

25.06.25, 12:00

Statistikaamet paljastab, et üle poole halduskoormust tekitavatest nõudmistest tuleb euroliidust

Saated

25.06.25, 11:46

SEB: kodulaenude intresside langus ootab esimest julget

Uudised

25.06.25, 11:41

Saksamaa kaalub riigipüha kaotamist

Otsustajate TOP: äriilma kõige mõjukamaks otsustajaks tõusis uus tegija

Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures

Sakslased töötavad aastas umbes veerandi võrra vähem tunde kui ameeriklased või eestlased. Seetõttu on kerkinud idee, et võiks tekitada ühe tööpäeva jagu töötunde juurde.

Saksamaa kaalub riigipüha kaotamist

SEB: kodulaenude intresside langus ootab esimest julget

Otsustajate TOP: äriilma kõige mõjukamaks otsustajaks tõusis uus tegija

Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures

Börsil oma järgmised võlakirjad noteerinud Summus Capitali üks eestvedajatest on ettevõtte juhatuse liige Aavo Koppel.

Börsil askeldava kinnisvarafirma võlakirjad märgiti üle

“Praegu kehtestab korruptsioonivastane seadus niivõrd ulatuslikud toimingupiirangud, et see sunnib teadlasi loobuma oma leiutise edasiarendamisest tooteks või teenuseks,” kirjutab Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

Toomas Asser: ülikoolid saavad Eesti majanduskasvu toetada – milleks seda takistada?

Pilt on illustratiivne, kõrvuti on kivisöekatel ja gaasikatel.

Riigikohus: alati pole küttesüsteemi muutmiseks kõigi omanike kokkulepet vaja

Jätkuvalt panustatakse aga ettevõtetele, mis on tihedamalt seotud USA majandusega.

Goldman Sachs: suured investorid vaatavad Euroopa asemel uuesti USA poole

USA naftavarude vähenemine on üks nafta hinna tõusu põhjuseid, pildil naftamahutipark Texases Midlandis.

Nafta hind kerkis pärast kahepäevast langust

Varjatud tehnoloogiakulud: miks maksavad odavad telefonid ettevõtetele miljoneid

Pärast ligi seitsmekordset tõusu on Arki fondid oma esialgse investeeringu suuresti tagasi teeninud, hindab Bloomberg.

Cathie Woodi fondid hakkasid rallivat IPO-aktsiat müüma

Näen kulla hinna tõusu rohkem kui baromeetrit, mis mõõdab hirmu.

Särav kuld meelitab mind lõksu

Nvidia tegevjuht Jensen Huang on lubanud aasta jooksul veel rohkem aktsiaid maha müüa.

Nvidia tegevjuht müüs 100 000 ettevõtte aktsiat

Urmas Sõõrumaa leiab, et eduks on vaja nii annet kui õnne.

Katlakütjast miljonäriks: lugu Urmas Sõõrumaa edu taga

Kolmapäeval kutsub oma aktsionärid iga-aastasele koosolekule kokku Nvidia.

Sel nädalal oluline: viis asja, mida oodata

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 22 p 20 t
Toimumiskoht:
Tallinn