• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
Kindlasti ei tasu arvata, et Vista oleks halb operatsioonisüsteem või päeva lõpuks halvem kui XP. Sugugi mitte. Vista on stabiilne, pakub palju uusi võimalusi ja tavainimesele töötamiseks sama lihtne kui XP.
Siiski jääb õhku küsimus, miks peaks inimene, kes oma XPga rahul on, kohe Vista peale üle minema? Ega ei peakski. Üks olukord, kus tasub Vista hankimist enim kaaluda, on uue arvuti ostmine, kuid tõenäoliselt ei tasu paari aasta vanusele masinale proovida seda paigaldada.
Tavakasutajal on mõistlik oodata kuni tuleb piisavalt juurde tarkvara, mis on spetsiaalselt Vista võimalusi ära kasutama loodud. See võib võtta pool aastat või kauem.
Äripäeva testis kasutatud Vista Ultimate versioon kuvas kaks korda tõsise veateate - sinise surma ekraani (BSOD - blue screen of death), millest oli lootus Vista tulekuga pääseda.
Oluline on, et veateade, millega kaasnes arvuti alglaadimine, kuvati arvutil, kus Vista sai paigaldatud n-ö XP peale, ehk vana operatsioonisüsteemi paljud seaded säilisid.
Viga ilmnes, kui arvutile oli järele ühendatud Logitechi G25 rool ja töötas arvutimäng Live For Speed 2.
Vastavat viga Windows XP all samades tingimustes ei esinenud. Tühjale arvutile paigaldatud Vista Ultimate ei hangunud testimise ajal kordagi.
Windows Vistale ja XP-le on olemas arvestatavad alternatiivid Linux ja Mac OS X, kuid tundmatule operatsioonisüsteemile üleminek nõuab natukene julgust.
Kuigi seda saab kindlusega öelda alles mõne aja pärast, võib praegu juba oletada, et Vista ei läinud konkurentidel eest ära.
Mac OS X-i ja Linuxi kõige suurem pluss on siiani turvalisus. Kuna nad mõlemad on siiani vähepopulaarsed operatsioonisüsteemid, ei kirjutata neile ligilähedaseltki nii palju viirusi kui Windowsile.
Aastase Linuxi ja paarikuise Maci kasutamise jooksul pole mul veel kordagi ühtki viirustõrjeprogrammi vaja läinud.
Windows Defender sai üleüldises viirusetõrjeprogrammide testis üsna kesise tulemuse.
Kõige olulisem vahe Mac OS X-i, Windowsi ja Linuxi vahel on see, et kui esimesed kaks on tasulised, siis põhilise tavakasutaja Linuxi saab kätte täiesti tasuta, mis on kindlasti paljudele lihtkasutajatele väga tugev argument.
Ettevõtjatele võib Microsofti operatsioonisüsteem osutuda siiski odavamaks, eelkõige just populaarsuse tõttu. Kuna Windowsi kasutajaid on nii tohutult palju, siis on Microsoftil ka väga arenenud tootetugi ja teenindus.
Vabavaralisusest tulenev erinevus on Linuxil piiratud kasutusvõimalused. Näiteks ei ole Linuxile saadaval nii suurt tarkvara valikut ja kasutajatuge. See puudutab kõige rohkem neid kasutajaid, kes huvituvad arvutimängudest või kasutavad spetsiaaltarkvara.
Windowsi suur eelis on see, et just sellele kui maailma kõige populaarsemale operatsioonisüsteemile kirjutavad erinevad tarkvaraarendajad enim programme.
Tasuta kontoritarkvaraga on kõige kehvemad lood Macil.
Kui Windowsile ja Linuxile on olemas üsna korralik OpenOffice, siis selle Macile loodud pakett nimega NeoOffice, kasvas alles hiljuti beetaversioonist välja ja pole veel mugavalt kasutatavaks muutunud.
Kasutamise lihtsuse ja intuitiivsuse valdkonnas näitab siiani teed Mac OS X. Hea näide on programmide installeerimine.
Windowsi kasutaja peab programmi arvutisse saamiseks mitut imetrikki oskama ja oma arvutit tundma, siis Macis piisab sellest, kui vajutada veebilehel download- nuppu, oodata, kuni ikoon soovitud kohta ilmub, see kõvaketast tähistavale ikoonile vedada ning programm ongi kasutamisvalmis.
Lisaks ütlevad nii Mac kui ka Linux, kas ja mida programmi käivitamiseks veel alla laadida on vaja, Windowsil aga on kombeks eeldada, et kasutaja teab seda.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele