OMX Baltic−0,08%262,54
OMX Riga−0,96%870,18
OMX Tallinn−0,11%1 698,74
OMX Vilnius−0,15%996,4
S&P 5000,54%5 626,02
DOW 300,72%41 393,78
Nasdaq 0,65%17 683,98
FTSE 1000,39%8 273,09
Nikkei 225−0,68%36 581,76
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%100,45

OMX Baltic−0,08%262,54
OMX Riga−0,96%870,18
OMX Tallinn−0,11%1 698,74
OMX Vilnius−0,15%996,4
S&P 5000,54%5 626,02
DOW 300,72%41 393,78
Nasdaq 0,65%17 683,98
FTSE 1000,39%8 273,09
Nikkei 225−0,68%36 581,76
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%100,45

08.02.07, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uue Windowsiga konkureerib vana versioon

Enn Heinsoo

Kindlasti ei tasu arvata, et Vista oleks halb operatsioonisüsteem või päeva lõpuks halvem kui XP. Sugugi mitte. Vista on stabiilne, pakub palju uusi võimalusi ja tavainimesele töötamiseks sama lihtne kui XP.

Siiski jääb õhku küsimus, miks peaks inimene, kes oma XPga rahul on, kohe Vista peale üle minema? Ega ei peakski. Üks olukord, kus tasub Vista hankimist enim kaaluda, on uue arvuti ostmine, kuid tõenäoliselt ei tasu paari aasta vanusele masinale proovida seda paigaldada.

Tavakasutajal on mõistlik oodata kuni tuleb piisavalt juurde tarkvara, mis on spetsiaalselt Vista võimalusi ära kasutama loodud. See võib võtta pool aastat või kauem.

Vistast on ka seeria erinevaid versioone, mille erinev hind määrab ära, milliseid võimalusi kasutaja rakendada saab. Tarkvara on sama kõikide eri värvi karpide puhul ja nö järgmise astme võimaluste avamiseks tuleb kõigest internetis õiges kohas krediitkaarti lehvitada.

Mõne nupu teises kohas paiknemisega ja uudse väljanägemisega harjub aga üsna kiiresti ning mõned tegevused on tõesti läinud ka lihtsamaks ja mugavamaks. Kasulikud on näiteks startmenüüs olev otsing ja samas kataloogipuuna esitatav programmide loend.

Samuti on palju lisaprogramme nagu Windwos Meeting Place ja viirusetõrje tarkvara Defender. Arusaamatu on siiski, miks paljusid selliseid mugavusi pole varem XPsse standardina sisse viidud. Teise asjana on paljud sellised programmid või nende analoogid kas vabavaraliselt või väikese tasu eest saadavad ka XP jaoks.

Ka paljukiidetud Vista väljanägemine Aero ei tohiks olla argument operatsioonisüsteemi välja vahetamiseks. Windows XP väljanägemist saab korralikult meikida lisatarkvaraga, mis maksab tavaliselt paarsada krooni.

Head näited XP kosmeetilistest programmidest on Windowblinds, ObjectBar või Style XP. Kõik loetletud programmid peaksid leevendama kihku silmailu järgi.

Microsoftil on muidugi plaanis tulevikus erinevaid uusi kaunistusi välja mõelda nagu näiteks kõrglahutusega video taustapildina.

Paar lisa, mida isiklikult kõige rohkem kasutasin, olid kõnetuvastus ja vidinatega kõrvalriba.

Ma ei uskunud, et arvutiga rääkimine nii pea aktuaalseks muutuks. Ma tõesti harjusin paljusid asju arvutile ütlema, selle asemel, et hiirt või klaverit puudutada. See on üks võimas tööriist, mis aga ootab eesti keele tuge.

Äripäeva testis kasutatud Vista Ultimate versioon kuvas kaks korda tõsise veateate - sinise surma ekraani (BSOD - blue screen of death), millest oli lootus Vista tulekuga pääseda.

Oluline on, et veateade, millega kaasnes arvuti alglaadimine, kuvati arvutil, kus Vista sai paigaldatud n-ö XP peale, ehk vana operatsioonisüsteemi paljud seaded säilisid.

Viga ilmnes, kui arvutile oli järele ühendatud Logitechi G25 rool ja töötas arvutimäng Live For Speed 2.

Vastavat viga Windows XP all samades tingimustes ei esinenud. Tühjale arvutile paigaldatud Vista Ultimate ei hangunud testimise ajal kordagi.

Windows Vistale ja XP-le on olemas arvestatavad alternatiivid Linux ja Mac OS X, kuid tundmatule operatsioonisüsteemile üleminek nõuab natukene julgust.

Kuigi seda saab kindlusega öelda alles mõne aja pärast, võib praegu juba oletada, et Vista ei läinud konkurentidel eest ära.

Mac OS X-i ja Linuxi kõige suurem pluss on siiani turvalisus. Kuna nad mõlemad on siiani vähepopulaarsed operatsioonisüsteemid, ei kirjutata neile ligilähedaseltki nii palju viirusi kui Windowsile.

Aastase Linuxi ja paarikuise Maci kasutamise jooksul pole mul veel kordagi ühtki viirustõrjeprogrammi vaja läinud.

Windows Defender sai üleüldises viirusetõrjeprogrammide testis üsna kesise tulemuse.

Kõige olulisem vahe Mac OS X-i, Windowsi ja Linuxi vahel on see, et kui esimesed kaks on tasulised, siis põhilise tavakasutaja Linuxi saab kätte täiesti tasuta, mis on kindlasti paljudele lihtkasutajatele väga tugev argument.

Ettevõtjatele võib Microsofti operatsioonisüsteem osutuda siiski odavamaks, eelkõige just populaarsuse tõttu. Kuna Windowsi kasutajaid on nii tohutult palju, siis on Microsoftil ka väga arenenud tootetugi ja teenindus.

Vabavaralisusest tulenev erinevus on Linuxil piiratud kasutusvõimalused. Näiteks ei ole Linuxile saadaval nii suurt tarkvara valikut ja kasutajatuge. See puudutab kõige rohkem neid kasutajaid, kes huvituvad arvutimängudest või kasutavad spetsiaaltarkvara.

Windowsi suur eelis on see, et just sellele kui maailma kõige populaarsemale operatsioonisüsteemile kirjutavad erinevad tarkvaraarendajad enim programme.

Tasuta kontoritarkvaraga on kõige kehvemad lood Macil.

Kui Windowsile ja Linuxile on olemas üsna korralik OpenOffice, siis selle Macile loodud pakett nimega NeoOffice, kasvas alles hiljuti beetaversioonist välja ja pole veel mugavalt kasutatavaks muutunud.

Kasutamise lihtsuse ja intuitiivsuse valdkonnas näitab siiani teed Mac OS X. Hea näide on programmide installeerimine.

Windowsi kasutaja peab programmi arvutisse saamiseks mitut imetrikki oskama ja oma arvutit tundma, siis Macis piisab sellest, kui vajutada veebilehel download- nuppu, oodata, kuni ikoon soovitud kohta ilmub, see kõvaketast tähistavale ikoonile vedada ning programm ongi kasutamisvalmis.

Lisaks ütlevad nii Mac kui ka Linux, kas ja mida programmi käivitamiseks veel alla laadida on vaja, Windowsil aga on kombeks eeldada, et kasutaja teab seda.

Enn Heinsoo

Seotud lood

Sisuturundus

01.09.24, 13:47

Solina uue tootmishoone turvalahendus muudab tehase töö sujuvaks ja hoiab kokku aega ning raha

Augusti lõpus hakkas Saue vallas Laagris tööle rahvusvahelise toiduainetööstuse Solina uus 15 000 ruutmeetrine moodne tootmiskompleks. Selleks, et tehase logistika oleks sujuv, kiire ning turvaline, tegi Forus koostöös ettevõttega GoSwift nutika turvalahenduse. Lisaks hoolitseb Forus kogu territooriumi turvalisuse ja nõrkvoolusüsteemide hoolduse eest.