Ansipi esimene valik - Laar ja Padar

Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip põhjendas valikut programmiliste põhimõtetega, mis on nende erakondadega mitmes mõttes kõige lähedasemad. "Sotsiaaldemokraadid kaasasime läbirääkimistesse, et koalitsioon oleks laiapõhjaline," lisas ta.

Ansip ütles, et eesmärk on moodustada Eestile valitsus, mis seisab majandusedu jätkumise ning kõigi kodanike heaolu eest. "Me lähtume antud lubadustest ning nende 152 000 hea inimese ootustest, kes meile valimistel oma hääle usaldasid," lausus ta.

Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaat Mart Laar tõdes, et kahe erakonna valimisprogrammid on sarnased, mistõttu polnud keeruline Reformierakonnaga läbirääkimistelaua taha istuda. "Me püüame sõlmida koalitsioonilepingut, mis toetaks tervishoidu, majanduse konkurentsivõimet ning ausat kodanikuühiskonda ja püsiks neli aastat," rääkis ta.

"Kuna Reformierakonna võit oli valijate tahe, ei saa mul Ansipi peaministriks asumise vastu midagi olla," märkis Laar. Ta ütles, et kolmanda partneri valik on Reformierakonna otsustada. "Meie separaatläbirääkimisi pidama ei hakka ning meil pole midagi ei roheliste ega sotsiaaldemokraatide vastu," rääkis ta.

Sotsiaaldemokraadid hakkasid eile õhtul kell kuus oma delegatsiooni kokku panema. "Kui eesmärk on tõsiseltvõetav valitsus, siis peaks koalitsioon olema võimalikult laiapõhjaline," sõnas erakonna esimees Ivari Padar veidi enne seda.

Eestimaa Roheliste juhatuse liige Peeter Jalakas ütles eile, et neile pole konkreetset ettepanekut tehtud, kuid mitmesugused kohtumised algasid juba valimisööl.

President Toomas Hendrik Ilves teatas eile, et teeb ettepaneku valitsuse moodustamiseks praegusele peaministrile Andrus Ansipile.

Välismeedias ilmunud Eesti valimiste vastukajades rõhutatakse paremliberaalide võitu ja uute julgete visioonide vajadust ning avaldatakse tunnustust Eestis algust tehtud e-valimistele.

Rahva tugev toetus kahele peamisele valitsusparteile näitab inimeste rahulolu nende poliitikaga, tsiteerib Saksa Deutsche Welle valimised võitnud Reformierakonna juhti ja Eesti peaministrit Andrus Ansipit.

Kolmandaks tulnud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) hea häältesaak kinnitab, et inimesed pelgavad Keskerakonna heldeid lubadusi ega taha senise majandusedu nurjumist. Et parteiprogrammiliselt on IRL Ansipi sõnul Reformierakonnale märksa lähemal kui Keskerakond, siis kirjutab Deutsche Welle, et valmistulemus annab peaministrile võimaluse luua uus paremkoalitsioon.

Svenska Dagbladet tõdeb, et hea majanduskasv ja kerkivad palgad on aidanud kaasa Reformierakonna võidule, kes on lubanud jätkata tulumaksu alandamist. Tsiteerides asjatundjaid, kelle arvates on tõenäoline Reformierakonna ja Keskerakonna senise pragmaatilise liidu jätkumine, toonitab ajaleht, et tõenäoliselt proovib Ansip kõigepealt luua parempoolset kabinetti.

Soome Hufvudstadsbladet rõhutab roheliste pääsu Riigikokku ning tsiteerib IRLi liidrit Mart Laari, kes ootas parteile paremat tulemust.

Dagens Nyheter tsiteerib valijaid, kes pettununa Reformierakonna juhitava valitsuse mugandumises eelistasid IRLi ja Mart Laari, kelle naasmine suurde poliitikasse võiks nende arvates tuua uut hingamist Eesti poliitikasse.

Briti Financial Times kirjutab, et Eesti valimiskampaaniat iseloomustasid poliitikute ekstravagantsed lubadused ning asjaliku majandusdebati puudumine.

Vene allikad toovad esile valimiste eel kasvanud pinget Eesti ja Venemaa vahel. RIA Novosti kirjutab viitega Ansipile, et uude valitsusse võivad minna ka vasakjõud.

Valimiste ajal Eestis viibinud OSCE esindajate suurimat tähelepanu pälvis maailma valimispraktikas esmakordselt rakendatud e-hääletus. "Uurisime hoolega, kuidas see toimib," ütles OSCE vaatlejate pressiesindaja Urdur Gunnarsdottir uudisteagentuurile AFP.

Economist kirjutab, et edukaks arenguks vajab Eesti senisest paremat valitsust. Kõikidel ekskommunistlikel riikidel jääb vajaka reformitahtest, ja kahjuks pole kaua aega üliedukas Eesti nende seas enam erand, ütleb Economist.

Esmalt püüab Reformierakond koalitsiooni moodustada Isamaa ja Res Publica Liiduga ning juurde võtta kolmanda liikme. Isamaaliit on võimust alates 2001. aastast kõrval olnud, ta on selleks motiveeritud ja võib olla mõnevõrra järeleandlikum.

Kolmanda osapoolena võidakse võtta SDE, rohelised või tagumise variandina Rahvaliit. Rohelised poleks ebamugavad kummalegi poolele. Samas võivad nad hakata esitama päris suuri nõudmisi. SDE on mõnevõrra ebamugav Reformile. Poliitiliselt auti mängitud Rahvaliit on nende valimiste ainus kindel kaotaja.

Koalitsioon Keskerakonnaga on võimalik siis, kui kolmandat partnerit ei leita või Isamaaliit hakkab tõsiselt jonni ajama.

Üpris tõenäoliselt võib minna nagu 2003. aastal. Ka siis jäi Keskerakond esialgu opositsiooni, kuid lõpuks koalitsioon lagunes ja Keskerakond sai ikka võimule.

Olen rahul, et Keskerakond ei võitnud. Reformierakond pole mu lemmikerakond, kuid olen rahul, et ülemine ots pigem niipidi keeras. Eks poliitika ja majandus hakkavad omavahel juba läbi põimuma, kuid kui kasulik Reformierakonna majanduspoliitika ettevõtjatele on, eks see selgub alles pärast uue koalitsiooni moodustamist. Kui jätkab vana koalitsioon, siis ei lähe midagi paremaks ega halvemaks. Jätkub selline vaikne surkimine, tulumaks ei lange ega tõuse ja nii edasi. Kui moodustatakse uus koalitsioon, siis saab ainult oodata ja vaadata, mis juhtuma hakkab.

Loodan, et Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond saavad edaspidi läbi viia radikaalseid reforme haridusküsimustes, tervishoius jne. Seni on Reformierakond olnud jõuetu midagi tegema, sest Keskerakond on reforme pidurdanud. Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond aga on ideoloogiliselt üksteisele väga lähedal ja seetõttu võiksid edukalt koos tegutseda.

Autor: Airi Ilisson