Puurkaevusid on soodsam rajada mitme maja peale

Võimalusel tuleks oma majapidamine lülitada olemasolevasse asula veevõrku või ühineda lähinaabrite veevarustussüsteemiga. Paljudel juhtudel on aga puurkaevu vesi majapidamise ainus võimalik veeallikas, sest paljudes piirkondades ei sobi geoloogilised tingimused salvkaevu rajamiseks ning joogikõlbliku vee saamine pinnaveest on tülikas ja kulukas.

Puurkaevu rajama asudes tuleb kohalikust keskkonnateenistusest taotleda luba ja kooskõlastada loodava puurkaevu asukoht. Esimese käiguna peaks täitma taotluse veehaarde puurkaevu projekteerimiseks, milles muu hulgas tuleb määratleda vee kasutamise otstarve ning vajalik veehulk: kuupmeeter ööpäevas või kuupmeeter tunnis (enamasti kehtib siin reegel 1 m3 majapidamise kohta ööpäevas). Täidetud taotlus tuleb viia koos krundi plaaniga (mõõdus 1:500-1:2000) kohalikku keskkonnateenistusse.

Kui taotlusele on vastatud positiivselt, siis järgmise sammuna tuleb keskkonnateenistuse vastus ning krundiplaan toimetada puurkaevude projekteerimisega tegelevale ettevõttele.

Aarna ütlust mööda saab puurkaevu omanik pärast tööde valmimist koos lepinguga ka garantii, mis tagab talle kümneks aastaks töötegija süül tekkinud vigade kõrvaldamise kahe nädala jooksul.

Kasutult seisvad, amortiseerunud või muul põhjusel mittevajalikud puurkaevud tuleb likvideerida (tampoonida).

See on puurkaevu omaniku või haldaja kohustus. Likvideerimist võib läbi viia vaid litsentseeritud isik. Puurkaevu on võimalik ka konserveerida, et see hiljem uuesti kasutusele võtta (mittekasutuses oleval ajal on puurkaev reostuse eest kaitstud).

Kui olete märganud lähiümbruses mõnda hüljatud või pikalt kasutuseta seisnud puurkaevu, tuleks sellest teatada kohalikku keskkonnateenistusse.

Puurkaevust saadava vee kvaliteedi osas on vähemalt üldine keemiline koostis pea alati ette teada.

Samas võib esineda ka kõrvalekaldeid eeldatavast koostisest, seda tavaliselt just esimese, maapinnale kõige lähemal lasuva veekihi osas.

Sügavamate veekihtide kvaliteet on üldjuhul stabiilsem.

Tavaliselt kõlbab vesi ka juua, kuid kuna seoses Euroopa Liiduga kehtivad ka meil üsna ranged nõuded joogivee kvaliteedile, siis on täiesti igapäevane, et maa seest väljapumbatav vesi joogivee kvaliteedinõuetele ei vasta ja seda tuleb töödelda veepuhastusseadmetega.

Kõige sagedasemad elemendid, mille sisaldus üle normi kipub olema, on raud, mangaan ja fluor.

Kuna Eesti on geoloogiliselt väga hästi uuritud maa, siis tavaliselt enne puurkaevu rajamist pinnase ja vee kvaliteedi uuringuid ei tehta. Seda just kulude kokkuhoiu pärast.

Vastavat informatsiooni on piisavalt ja puurkaevu olulised parameetrid (sügavus, läbimõõt, tootlikkus, eeldatav vee kvaliteet) määratakse puurkaevu projektis.

Autor: Kaili Laansalu