Riigieelarve tuludest on laekunud 30,3 protsenti

Aprilli lõpu seisuga ületasid riigieelarve tulud kulusid 0,3 miljardi krooni võrra. Võrreldes eelmise aasta nelja esimese kuuga on riigieelarve tulude laekumine kasvanud 20,9 protsenti - eelmisel aastal oli samaks ajaks riigieelarvesse laekunud 19 miljardit krooni.

Makse laekus aprilli lõpuks 19,4 miljardit krooni, sellest aprillis 5,2 miljardit. Kokku on laekunud 32,2 protsenti kavandatud maksutuludest. Eelmise aastaga võrreldes on nelja esimese kuu maksutulude laekumine suurenenud 4,1 miljardi krooni ehk 26,8 protsendi võrra.

Sotsiaalmaks laekus aprillis enam kui aasta alguses ning 29,1 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta aprillis. Eelkõige on selle põhjuseks palkade kiire kasv, aga ka palgatöötajate arvu suurenemine. Tegevusalade lõikes võib välja tuua ehituse, kus laekumine kasvas aprillis 41,6 protsenti, ning jaekaubanduse, kus kasv oli võrreldes möödunud aasta aprilliga 29,8 protsenti.

Maksu- ja tolliamet on aprilli lõpuks tagastanud 1,3 miljardit krooni eelmisel aastal enammakstud tulumaksu, sellest 272,2 miljonit krooni aprillis. Võrreldes eelmise aasta aprilli lõpu 941,7 miljoni krooniga on tagastatud ligikaudu kolmandiku võrra rohkem. Esialgsetel andmetel on kogu tagastuste maht 1,45 miljardit krooni ehk ligikaudu 0,4 miljardi võrra suurem kui eelmisel aastal. Juurdemääratud tulumaksu maht on esialgsetel andmetel 572,8 miljonit krooni ehk ligikaudu 200 miljoni võrra väiksem kui eelmisel aastal.Kohalikele omavalitsustele eraldati füüsilise isiku tulumaksust aprillis 776,4 miljonit krooni ehk 29 protsenti rohkem kui eelmise aasta aprillis. Nelja esimese kuuga on kohalikele omavalitsustele eraldatud 633,7 miljonit krooni ehk 25,6 protsenti rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.Käibemaksu laekus aprillis ligi 1,9 miljardit krooni. Nelja kuuga on käibemaksu laekunud 6,9 miljardit krooni ehk 33,7 protsenti eelarvega planeeritust. Võrreldes 2006. aasta esimese nelja kuuga on laekumine suurenenud 25,9 protsendi võrra. Käibemaksu laekumist on suurendanud nii tarbimise kui ka hindade kiirenenud kasv. Eratarbimise reaalkasvuks ootab rahandusministeerium käesoleval aastal 11,8 protsenti, inflatsioon kiirenes käesoleva aasta esimese nelja kuuga 5,3 protsendini, mis on ligi ühe protsendi võrra kiirem kui aasta tagasi samal ajal. Tarbimise kasvu on soodustanud positiivsed arengud tööjõuturul, mis on kaasa toonud nii tarbimise suurendamiseks võetavate laenude kui ka palgatulu kasvu. Tarbimislaenude jääk oli märtsi lõpu seisuga suurenenud eelmise aastaga võrreldes 47,2 protsendi võrra.

Mittemaksulisi tulusid laekus aprillis ligi 1,1 miljardit krooni, nelja kuu laekumine kokku oli 3,6 miljardit krooni ehk 23,1 protsenti eelarvest. Absoluutmahus on enim laekunud toetusi - 2 miljardit krooni ehk 55 protsenti senisest mittemaksuliste tulude kogulaekumisest.

Riigieelarvest on aprilli lõpu seisuga tehtud kulusid 22,7 miljardi krooni ulatuses, mis moodustab 29,1 protsenti planeeritud kulude mahust. Võrreldes aastataguse ajaga on kulud suurenenud 26,2 protsendi võrra. Suurima osakaaluga kululiikideks olid mitmesugused eraldised (sotsiaaltoetused, sihtotstarbelised eraldised) ning tegevuskulud (personalikulud, majandamiskulud), mis moodustasid kogukuludest vastavalt 75,4 ja 20 protsenti. Eraldiste maht kasvas võrreldes eelmise aasta aprilliga 24,7 protsenti ning tegevuskulud 28,5 protsenti, seal hulgas majandamiskulud 37,3 protsenti.

Välisvahenditest oli aprilli lõpuks riigieelarvesse laekunud 15,7 protsenti aastaks planeeritust ehk 1,3 miljardit krooni. Välistoetusi oli 30. aprilli seisuga välja makstud 1,4 miljardit krooni ehk ligi 16 protsenti planeeritust.