Kasutusloa puudumine maksab kätte

"Elasime seal kaks aastat ja võitlesime ehitajaga, kes jättis osa puudusi ikka parandamata." Sel ajal ilmnes veel vigu, kuni lõpuks saadi aru, et nende pere pole n-ö maja-inimesed ja otsustati korterisse tagasi kolida.

Maja sai müüdud ja korter ostetud. 2006. aasta 25. mail sõlmiti notaritehing, millega maja müüdi, ent uus omanik andis loa veel kuu aega sees elada.

"Kaks nädalat hiljem, 4. juunil panin sauna küdema ja läksime lapsega ratastega sõitma," jutustab Ilmjärv. "Kui veerand tundi hiljem tagasi tulime, märkasin, et suitsu tuleb majal valest kohast välja - selgus et saun põleb," räägib ta. Tegu oli paarismajaga, ja tulekahju levis nii õnnetult, et süttis ka naabri majapool.

Uue omanikuga lepiti kokku valuraha 300 000 krooni ulatuses, kindlustusest sai ka uus omanik raha kätte. Nii ehitusekspertiis kui ka päästeameti ekspertiis jõudsid mõlemad järeldusele, et maja läks põlema valesti paigaldatud suitsutorust. Põlengu osas algatati kriminaalasi, mis on tavaline iga tulekahju puhul. Samuti andis Ilmjärv kohtusse hagi arendaja vastu.

Ehitaja väidab, nagu poleks tema sauna ehitanud, viidates sellele, notarilepingus oli kirjas, et saunaahi puudub. "Toona leppisime tõepoolest kokku, et ajame ehitajaga asju omavahel ning ta paigaldab saunaahju. Mul on säilinud ka maksekorraldused, et ma olen ahju eest maksnud," väidab Ilmjärv.

Ilmjärv kaebas kohtusse just arendaja, Silleveri, kuna notariaalselt ei figureeri ehitaja mitte kuskil. Ilmjärv ostis maja arendaja käest, ent arendaja viitab notari lepingu punktile, kus kirjas, et Ilmjärv sai paarismajaboksi ilma valmis saunata.

"Ehitaja ütleb, et tema pole saunaahju paigaldanud ning väidavad koos arendajaga: tegin ise sauna, tegin valesti ja põletasin ise maha," lisab Ilmjärv.

"Keegi ei mõtle selliste asjade peale. Pangad annavad laenu kergelt. Kes seadust ei tunne, saab korraliku mütsi pähe," võtab Ilmjärv asja kokku.