Kuus Eesti juhtivat sotsiaalteadlast
esitlesid rahvastikuministri büroo ja mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse
tellimusel valminud uuringut aprillikriisi kohta, mis nende hinnangul tõi küll
valusalt välja Eesti nõrgad kohad, kuid pakub samas värskeid ideid ja võimalusi
edasiminekuks.
Uuringus analüüsitakse aprillisündmuste põhjusi ja tagajärgi ning sõnastatakse soovitused, mis muu hulgas puudutavad ka uut integratsioonistrateegiat, edastas rahvastikuministri nõunik, kirjutas postimees.ee.
Teadlased jõudsid järeldusele, et Eesti ühiskonnas püsib 20. sajandi olulistes ajalooküsimustes rahvuspõhine vastandumine. Lisaks näitas aprilli lõpus puhkenud kriis, et üksmeel eestivenelaste rolli ja staatuse kohta siinses ühiskonnas puudub.
Sündmuste areng näitas uuringu järgi kujundlikult, et Venemaa on aktiivselt huvitatud pingete suurenemisest Eestis ning toetab vastandumist enda käsutuses olevate vahenditega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seega on sotsiaalteadlaste kinnitusel rahvussuhetest saanud Eesti riikliku julgeoleku üks kesksemaid küsimusi.
Uuringu koostasid sotsiaalteadlased Mati Heidmets, Martin Ehala, Rein Ruutsoo, Aleksander Pulver ja Leif Kalev. Uurimisgruppi juhtis professor Raivo Vetik Tallinna Ülikoolist.
Hetkel kuum
Firma juht varade müügist: ostja saab hea diili
“Tubli tüdruku mentaliteet võiks poliitikast ära kaduda”
Artikkel jätkub pärast reklaami