See oli "Nimed marmortahvlil". Nägin seda siis, kui seda Leigol filmiti ning hiljem ka DVD-lt.
Eesti filmi viga on see, et lugu ei ole. "Viimne reliikvia" oli hea ja ilus film, praegu on aga kõik filmid täis filosoofiat ja sügavat kunsti. Vaadata on aga piinlik.
Viimane film oli "Jan Uuspõld läheb Tartusse". Vaadatav film. Enne seda vaatasin filmi "Meeletu" ning see meeldis mulle rohkem.
Vanadest Tallinnfilmi aegade teostest midagi paremat täna ei ole.
Viimane Eesti film, mida ma vaatasin, oli "Meeletu". Eesti filmid on mõnusalt omas elemendis ja nende eelarvetega, millega need tehakse, täiesti vaadatavad filmid.
Autor: ÄP