Fed näitab turule hambaid

Oma 31. augusti kõnes maailma kõige mõjukamal iga-aastasel rahapoliitika konverentsil Wyomingis Jackson Hole'is selgitas USA Föderaalreservi president Ben Bernanke rahulikult, miks Fed on järeleandmatu, pannes vastu survele stabiliseerida nõrkevaid aktsia- ja kinnisvarahindu. Bernanke põhjendatud positsioon, mida kajana kordavad Euroopa Keskpanga juht Jean Claude Trichet ja Inglise Panga juht Mervyn King, on põhjustanud tormi turgudel, mis on harjunud Bernanke eelkäija Alan Greenspani heldel käel jagatud hellitustega.

Kindlasti on tegemist kõrgete panustega - 170 triljoni dollarilise mahuga maailma finantsturud kõiguvad. Investorid, kes nägid Greenspani kui sooja turvatekki, jagavad talle nüüd heldel käel priskeid kuuekohalisi honorare kõnede pidamise eest. Kas õigus on Bernankel või Greenspanil? Keskpankadel või turgudel?

Vaidluse konteksti panemisel on abi ajaloost. Ber-nanke, kes võttis Fedi juhtimise üle 2006. aastal, alustas poliitilist karjääri 1999. aastal hiilgava ettekandega, mida esitleti samal Jackson Hole'i konverentsil. Akadeemikuna väitis Bernanke, et keskpangad peaksid olema ettevaatlikud suurte ülemaailmsete väärtpaberiturgude prognoosimisel. Nad peaksid ignoreerima kõikumisi aktsia- ja kinnisvarahindades, kuni puuduvad selged ja vääramatud tõendid ohtlikust tagasisidest tootlusele ja inflatsioonile.

Greenspan kuulas kannat-likult ja vaikselt Bernanke põhjendusi. Kuid Greenspani sel kuul avaldatavates memuaarides kaitseb ta jõuliselt oma kuulsaid otsuseid lunastada finantsturud välja intresside järskude kärbetega 1987., 1998. ja 2001. aastal, väites, et maailm võinuks vastasel juhul kokku variseda. Keskpankurid ei suuda aktsia- või kinnisvarahindu paremini selgitada, kui seda teevad investorid. Ja Bernanke teab sama hästi nagu kõik teised, et ulatuslikus akadeemilises kirjanduses ei soovitata kusagil anda vara hinnale suurt rolli rahapoliitika kujundamisel, v. a erakordsete šokkide puhul, mis mõjutavad tootlikkust ja inflatsiooni, näiteks 1930. aastate suur depressioon.

Lühidalt - ükski keskpankur ei suuda olla Delfi oraakel. Akadeemilised majandusteadlased usuvad tõemeeli, et keskpankurid võiks suurepäraselt asendada arvutiga, mis teostab lihtsat ettekirjutust kohandada intresse mehaaniliselt, vastavalt tootlikkusele ja inflatsioonile.