Katseid tehes avastasid nad aga, et kui üks NMDA retseptorite alajaotus NR1 oli mäluga seotud aju osas hippocampuses tugevamalt võimendatud, oli ka loomade mälu parem.
Seejärel võtsid nad vaatluse alla varasemad eksperimendid, kus oli leitud seoseid alkoholitarbimise ja NR1 aktiivsuse vahel. "Otsustasime uurida, kas juba varem teiste poolt leitud väikeste alkoholikoguste soodsaid mõjud võivad olla seotud NR1 ekspressioonimehhanismidega," ütles Kalev.
Katseid tehti kaht tüüpi transgeensete rottidega. Ühtedel oli NR1 hippocampuses võimendatud, teistel kärbitud. Rottidele joodeti alkoholi, Kalevi sõnul olid kogused võrreldavad umbes sellega, kui inimene teeb üks-kaks napsi päevas.
Rotid said alkoholi kaheksa nädalat, nende käitumist hakati testima nelja nädala möödudes.
Tavaliste rottide puhul edestasid mõõdukad alkoholitarbijad kõigis testides karsklasi.
Rotid, kes tarbisid rohkelt alkoholi, ei suutnud esemeid hästi ära tunda, aga samas suutsid nad paremini ära tunda ohtliku olukorra, milles nad olid varem viibinud.
Kalevi sõnul joovad inimesed tihti selleks, et kurvastusest lahti saada. "Meie katsed näitasid, et joomine võib hoopis aidata traumaatilistel kogemustel paremini meelde jääda ning soodustada omakorda joomist, mis viib lõpptulemusena alkoholismini."