• OMX Baltic−0,3%300,38
  • OMX Riga−0,1%892,62
  • OMX Tallinn−0,36%2 073,69
  • OMX Vilnius0,48%1 205,41
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,32%8 802,98
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,94
  • OMX Baltic−0,3%300,38
  • OMX Riga−0,1%892,62
  • OMX Tallinn−0,36%2 073,69
  • OMX Vilnius0,48%1 205,41
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,32%8 802,98
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,94
  • 26.04.07, 17:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Õlle põrnitsemine viib uute materjalideni

Õllevahu silmitsemine võimaldas teadlastel välja töötada uue matemaatilise mudeli, mis seletab, kuidas väikesed mullikesed kasvavad nii suureks, et moodustavad vahu.
Artikkel ilmus täna maailma mainekaimas teadusajakirjas Nature ning selle autorid - Princetowni ülikooli professor Robert MacPherson ja New Yorgi Yeshiva ülikooli professor David Srolovitz ütlevad, et nende töö võib ulatuda õllelauast palju kaugemale.
Nad suudavad sel moel selgitada, kuidas väikesi mullikesi või ka rakke juhtida nii, et nad moodustaksid uue materjali.
Õllevaht moodustub paljudest väikestest mullikestest, teadlased näevad mullikeste asemel algosakesi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sellised väikesed kogumid on looduses tavalised - vaht mererannas või pori kingatalla all. Samuti võib neid leida toodetud materjalide nagu näiteks keraamika või metallide puhul.
Uue valemi abil saab arvutada, kuidas sellised mikrostruktuurid kolmemõõtmeliselt kasvavad.
"Teooria selgitab, kuidas iga üksik mull ajas areneb," ütles Srolovitz.
Tegelikult arendasid teadlased siin edasi arvutipioneeri professor John von Neumann tööd, kes sama asja 1952. aastal suutis arvutada kahes mõõtmes.
Värsked uuringud näitavad, et mulliseinad liiguvad pindpinevuse tõttu ning nende liikumise kiirus sõltub mullide kõverusest.
Selle tulemusena mullid ühinevad ning struktuur karestub, mistõttu vaht settib ning kaob.
Carnegie Mellon ülikooli matemaatikaprofessor David Kinderlehrer ütles, et see avastus võib aidata materjaliteadlastel leiutada mitmeid uusi materjale, paigutades osakesi ümber lihtsa arvutisimulatsiooni abil.
Materjali tugevus sõltub kiust. Tehes aina väiksemaid kiude muutub ka materjal aina hapramaks, ütles Srolovitz. Tema sõnul üritatakse leida kompromissi tugevuse ja hapruse vahel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kinderlehreri sõnul on praegu selle teooria abil väljatöötamisel patereid, mis ei lähe rooste ning kokkutõmbuvad metallid, millega saaks remontida tuumaelektrijaamu ilma, et neid peaks sulgema.
Loe ka Novaatori teisi uudiseid.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 19 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele