• OMX Baltic−0,26%317,04
  • OMX Riga−0,3%959,62
  • OMX Tallinn−0,21%2 194,53
  • OMX Vilnius−0,13%1 504,84
  • S&P 500−0,02%7 704,13
  • DOW 30−0,31%51 349,98
  • Nasdaq 0,01%26 939,37
  • FTSE 100−0,24%10 679,99
  • Nikkei 2251,23%66 318,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,65
  • OMX Baltic−0,26%317,04
  • OMX Riga−0,3%959,62
  • OMX Tallinn−0,21%2 194,53
  • OMX Vilnius−0,13%1 504,84
  • S&P 500−0,02%7 704,13
  • DOW 30−0,31%51 349,98
  • Nasdaq 0,01%26 939,37
  • FTSE 100−0,24%10 679,99
  • Nikkei 2251,23%66 318,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,65
Õllevahu silmitsemine võimaldas teadlastel välja töötada uue matemaatilise mudeli, mis seletab, kuidas väikesed mullikesed kasvavad nii suureks, et moodustavad vahu.
Artikkel ilmus täna maailma mainekaimas teadusajakirjas Nature ning selle autorid - Princetowni ülikooli professor Robert MacPherson ja New Yorgi Yeshiva ülikooli professor David Srolovitz ütlevad, et nende töö võib ulatuda õllelauast palju kaugemale.
Nad suudavad sel moel selgitada, kuidas väikesi mullikesi või ka rakke juhtida nii, et nad moodustaksid uue materjali.
Õllevaht moodustub paljudest väikestest mullikestest, teadlased näevad mullikeste asemel algosakesi.
Kinderlehreri sõnul on praegu selle teooria abil väljatöötamisel patereid, mis ei lähe rooste ning kokkutõmbuvad metallid, millega saaks remontida tuumaelektrijaamu ilma, et neid peaks sulgema.
Loe ka Novaatori teisi uudiseid.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele