29. oktoober 2007 kell 9:29

Jaanuarist tuleb oma prügi sorteerima hakata

1. jaanuarist 2008 jõustub töötlemata jäätmete ladestamiskeeld. Jäätmeseadusest ja olmejäätmete sortimise korrast lähtuvalt peab olmejäätmete tekkekohas sortimist ja liigiti kogumist korraldama kohalik omavalitsus.

„Töötlemata jäätmete ladestamiskeeld tähendab, et prügilad ei tohi töötlemata jäätmeid vastu võtta,” rääkis EJKL juhatuse liige ja prügilate töögrupi juht, Paikre OÜ juhataja Teet Kurs. „Samas on prügila lõppkäitleja ja prügilas on keeruline selgeks teha, kas omavalitsuses, millest jäätmed pärinevad, on jäätmete liigiti kogumine korraldatud ning kas jäätmed on enne ladestamist töödeldud. Tavaliselt on prügilate teeninduspiirkonnas kümneid omavalitsusi mitmetest maakondadest. Vastutus töötlemata jäätmete ladestamise keelu täimise osas langeb aga ikkagi prügila operaatorile.”

"Töötlemata jäätmete ladestamise keelu teema on päevakajaline, kuna vastav keeld jõustub alates 2008. aastast, kuid on jäätmeseaduses juba aastast 2004, seega ligi 4 aastat kõigile teada. Töötlemise kõige lihtsam viis ongi sortimine – eelistatult jäätmetekitajate poolt tekkekohal, võimalusena ka järelsortimisena tehases, nagu seda Tallinnas veel tehakse,” sõnas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.

„Keskkonnaminister andis 2007. aasta jaanuaris määruse, täpsustades olmejäätmete liigitikogumise ja sortimise nõudeid. Eriti tekkekohal liigitikogumine ei saa aga jõustuda muul moel kui kohalike omavalitsuste volikogudes kinnitatava jäätme-eeskirja alusel. Seega lahendus sellele küsimusele sõltub eelkõige kohalikest omavalitsusest, kes peavad kinnitama konkreetsed jäätme-eeskirjad koos vajalike sortimisnõuetega, neid elanikele selgitama ja tagama ja nende täitmise järelevalve. Sortimise tagamine jäätmekäitluse lõppjaamas, mis jäätmekäitluse ahelas on prügila, ei ole enam oluliselt võimalik. Samas kuulub enamus prügilaid kohalikele omavalitsustele, nagu ka enamus prügilate otseseid haldajaidki – seega on kogu olmejäätmete korraldus omavalitsuste käes.”

Eesti Jäätmekäitlejate Liit asutati 1996. aastal mittetulundusühinguna 26 jäätmekäitluse alal tegutseva ettevõtte poolt. Eesti jäätmekäitlejate Liit on katusorganisatsiooniks 43 jäätmekäitluse valdkonnas tegutsevale ettevõttele. Liidu eesmärk on üleriigiliselt korraldada jäätmekäitluse alal tegutsevate ettevõtete ühistegevust ja esindada oma liikmete ühishuve. Samuti on liidu ja tema liikmete ülesanne igati aidata kaasa jäätmekäitluse arengule Eesti Vabariigis. Liidu ettevõtete summaarne käive moodustab enam kui 90% jäätmekäitlusturu kogukäibest.

Hetkel kuum