Eterniitkatus peab vastu kuni pool sajandit

Siim Sultson 05. november 2007, 00:00

"Tänapäevase eterniidi valmistamise tehnoloogia erineb paljuski nõukogudeaegsest. Põhiliselt on koostisest kadunud mürgine asbest," selgitab ASi Ekaros P.V.M. juhatuse esimees Peeter Sossi. Lisaks on moodne plaatmaterjal ka elastsem ning vastupidavam mehhaaniliste kahjustuste suhtes.

Asbestist loobumisel ametlikult laineliseks tsementkiudplaadiks nimetatavat materjali tuntakse rahva, ehitajate ja müüjate seas eelkõige eterniidina. Välimuselt omaaegse eterniidiga äravahetamiseni sarnase plaadi tootmisel on kasutatud liiva, tsementi, vett, lupja, tselluloosi ja armeerivaid aineid. Mõõtmedki on sarnased - umbes meeter korda kaks.

Moodne eterniit on populaarne vanade eterniitkatuste parandamisel või terviklikul uuendamisel. Ei pea ju kas või oma jõududega materjali paigaldamisel muutma katuse roovitust. Näiteks kivikatuse ruutmeeter kaalub umbes 25 kilogrammi, eterniitkatusel on see näitaja ligikaudu viis kilogrammi. Liiatigi on materjal koos paigaldusega näiteks plekist või kividest kordades odavam.

Eterniidiga kujult sarnaste katusematerjalidena valmistatakse ka bituumenplaate ja PVCst valgusplaate.

Bituumenplaate tunti vanasti bemiidi nime all. Tegemist on 50 protsendi ulatuses tselluloosi ja 45 protsendi ulatuses bituumenist koosneva plaadiga. Vanasti oli viimane näitaja viis ühikut suurem. Nüüdsel ajal hõlmab seda mahtu sisseimmutatud värvaine, mis peab muutma materjali ilmastikukindlamaks.

"Siiski on tsement alati tugev, bituumen aga muutub soojade ilmadega pehmeks," selgitab bituumenplaadi erinevust eterniidist Ondest Tradingu müügijuht Tiina Keskküla.

Bituumenplaat muutub suvekuumadega niivõrd pehmeks, et katusele minek tähendab plaatide purunemist. Seega tasub näiteks korstna juurde või antenni sättima sellise katuse puhul minna ikka varakevadel või sügisel. Korstna puhul haakub see igati korraliste hooldusperioodidega.

Bituumenplaatide valikus on levinuimad värvid punane, roheline, must ja pruun.

Õhemate materjalide kasutusiga on kuni 50 aastat. Firmad annavad neile garantii kuni 15 aastat. PVCst plaatide kasutusiga jääb eterniidile ja bituumenplaadile kuni kolm korda alla, säilitades esimese kümne aasta jooksul siiski 80 protsenti algsest läbipaistvusest.

Kõigi laineplaatide paigaldusel peab arvestama vähemalt 12kraadise katusekaldega.

Paigaldamisel tasub keskmisel 150 m2 eramul arvestada kolme kuni nelja päevaga.

Plaatide paigaldamisel ülekattega tuleb järjestikku ridades nelja plaadi osas kahel diagonaalis paikneval üle kattuda tahtvad nurgad 45 kraadi all maha lõigata. Nii ei teki nurkades neljakihilisi ülekatteid ja aastatega ei saa plaadid katki vajuda.

Plaatide kinnitamisel tuleb kruvi- või naelaaugud ette puurida. Toorel läbistamisel plaat lihtsalt puruneb. Augud tehakse ikka laineharjale, mitte põhja, muidu voolab vesi aukudest katusekonstruktsiooni.

Kruvisid ei tasu jõuga lõpuni kinni keerata, naelu põhjani kinni taguda, muidu läheb plaat pingesse ja praguneb. Kinnitusvahendi survejõu pehmendamiseks ja augu tihendamiseks tasub kasutada kummiseibe või sootuks kestvamaid tinaseibe. Tänapäeval müüakse ehituspoodides ka spetsiaalseid kummiseibidega katusekruvisid.

Laineplaatidest katused ei kipu roostetama ja nende laineline ristlõige tagab eeskujuliku kattealuse tuulutuse.

Eterniidi, bituumenplaadi ja PVC hooldamisel tuleb igal aastal lihtsalt eemaldada sodi ja sammal.

Eterniitkatus sobib eelkõige tööstushoonetele ja abihoonetele. Elamute jaoks on see ajutine lahendus. See on ikka puhtalt sõjajärgne nähtus.

Enne sõda ehitatud majadele sellist katust ei pandud. Samas nõukogudeajal kaitsesid eterniitlahendused vanu maju edukalt. Nende majade taastamisel eterniiti me enam kindlasti ei kasuta. Seega eterniit on ikka ajutine lahendus.

Siiski sõjajärgsetel kümnenditel ehitatud majadele on eterniit väga sobiv ja taastamist väärt. Kas eterniit leiab elamuehituses ka edaspidi kasutamist, seda näitab aeg.

Eterniit on väga hea tuulduvusega. Samas on selle miinusteks läbisadamise oht jätkukohtadest, kinnituskohtadest, nurkadest. Seega näiteks valtsplekk on palju kindlam katusekate, ehkki sellel võib tekkida tuuldumisega probleeme.

Lisaks ei kannata eterniit eriti peale astumist. Samas on eterniit kindlasti parem, kui erinevad ruberoidist katused. Bituumenplaat aga on eterniidist veelgi ajutisem.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:38
Otsi:

Ava täpsem otsing