Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eterniitkatus peab vastu kuni pool sajandit

    "Tänapäevase eterniidi valmistamise tehnoloogia erineb paljuski nõukogudeaegsest. Põhiliselt on koostisest kadunud mürgine asbest," selgitab ASi Ekaros P.V.M. juhatuse esimees Peeter Sossi. Lisaks on moodne plaatmaterjal ka elastsem ning vastupidavam mehhaaniliste kahjustuste suhtes.
    Asbestist loobumisel ametlikult laineliseks tsementkiudplaadiks nimetatavat materjali tuntakse rahva, ehitajate ja müüjate seas eelkõige eterniidina. Välimuselt omaaegse eterniidiga äravahetamiseni sarnase plaadi tootmisel on kasutatud liiva, tsementi, vett, lupja, tselluloosi ja armeerivaid aineid. Mõõtmedki on sarnased - umbes meeter korda kaks.
    Moodne eterniit on populaarne vanade eterniitkatuste parandamisel või terviklikul uuendamisel. Ei pea ju kas või oma jõududega materjali paigaldamisel muutma katuse roovitust. Näiteks kivikatuse ruutmeeter kaalub umbes 25 kilogrammi, eterniitkatusel on see näitaja ligikaudu viis kilogrammi. Liiatigi on materjal koos paigaldusega näiteks plekist või kividest kordades odavam.
    Eterniidiga kujult sarnaste katusematerjalidena valmistatakse ka bituumenplaate ja PVCst valgusplaate.
    Bituumenplaate tunti vanasti bemiidi nime all. Tegemist on 50 protsendi ulatuses tselluloosi ja 45 protsendi ulatuses bituumenist koosneva plaadiga. Vanasti oli viimane näitaja viis ühikut suurem. Nüüdsel ajal hõlmab seda mahtu sisseimmutatud värvaine, mis peab muutma materjali ilmastikukindlamaks.
    "Siiski on tsement alati tugev, bituumen aga muutub soojade ilmadega pehmeks," selgitab bituumenplaadi erinevust eterniidist Ondest Tradingu müügijuht Tiina Keskküla.
    Bituumenplaat muutub suvekuumadega niivõrd pehmeks, et katusele minek tähendab plaatide purunemist. Seega tasub näiteks korstna juurde või antenni sättima sellise katuse puhul minna ikka varakevadel või sügisel. Korstna puhul haakub see igati korraliste hooldusperioodidega.
    Bituumenplaatide valikus on levinuimad värvid punane, roheline, must ja pruun.
    Õhemate materjalide kasutusiga on kuni 50 aastat. Firmad annavad neile garantii kuni 15 aastat. PVCst plaatide kasutusiga jääb eterniidile ja bituumenplaadile kuni kolm korda alla, säilitades esimese kümne aasta jooksul siiski 80 protsenti algsest läbipaistvusest.
    Kõigi laineplaatide paigaldusel peab arvestama vähemalt 12kraadise katusekaldega.
    Paigaldamisel tasub keskmisel 150 m2 eramul arvestada kolme kuni nelja päevaga.
    Plaatide paigaldamisel ülekattega tuleb järjestikku ridades nelja plaadi osas kahel diagonaalis paikneval üle kattuda tahtvad nurgad 45 kraadi all maha lõigata. Nii ei teki nurkades neljakihilisi ülekatteid ja aastatega ei saa plaadid katki vajuda.
    Plaatide kinnitamisel tuleb kruvi- või naelaaugud ette puurida. Toorel läbistamisel plaat lihtsalt puruneb. Augud tehakse ikka laineharjale, mitte põhja, muidu voolab vesi aukudest katusekonstruktsiooni.
    Kruvisid ei tasu jõuga lõpuni kinni keerata, naelu põhjani kinni taguda, muidu läheb plaat pingesse ja praguneb. Kinnitusvahendi survejõu pehmendamiseks ja augu tihendamiseks tasub kasutada kummiseibe või sootuks kestvamaid tinaseibe. Tänapäeval müüakse ehituspoodides ka spetsiaalseid kummiseibidega katusekruvisid.
    Laineplaatidest katused ei kipu roostetama ja nende laineline ristlõige tagab eeskujuliku kattealuse tuulutuse.
    Eterniidi, bituumenplaadi ja PVC hooldamisel tuleb igal aastal lihtsalt eemaldada sodi ja sammal.
    Eterniitkatus sobib eelkõige tööstushoonetele ja abihoonetele. Elamute jaoks on see ajutine lahendus. See on ikka puhtalt sõjajärgne nähtus.
    Enne sõda ehitatud majadele sellist katust ei pandud. Samas nõukogudeajal kaitsesid eterniitlahendused vanu maju edukalt. Nende majade taastamisel eterniiti me enam kindlasti ei kasuta. Seega eterniit on ikka ajutine lahendus.
    Siiski sõjajärgsetel kümnenditel ehitatud majadele on eterniit väga sobiv ja taastamist väärt. Kas eterniit leiab elamuehituses ka edaspidi kasutamist, seda näitab aeg.
    Eterniit on väga hea tuulduvusega. Samas on selle miinusteks läbisadamise oht jätkukohtadest, kinnituskohtadest, nurkadest. Seega näiteks valtsplekk on palju kindlam katusekate, ehkki sellel võib tekkida tuuldumisega probleeme.
    Lisaks ei kannata eterniit eriti peale astumist. Samas on eterniit kindlasti parem, kui erinevad ruberoidist katused. Bituumenplaat aga on eterniidist veelgi ajutisem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: Eestis on kiiruse mõõtmisesse kinni jäädud
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohitid: mis saab aktsiaturgudest ja majandusest lähemas ning kaugemas tulevikus?
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.