Miljonärist energeetik Harak

Astudes Haraku tööplatsile, jääb mulje, justkui hüüaks hääl mehe sees: lõpuks ometi jõudsite ka minu juurde. 66aastane härrasmees on hallis ülikonnas, juuksed hoolikalt ühele poole kamminud ning pakub oma kabinetis nõupidamislaua taha istet.

Firmajuhi töölaual lebab pakk Äripäevi. "Olin terve eelmise nädala ära, nüüd vaja tasa teha," sõnab ta ning lisab, et eelmise nädala jagu Postimehi ja Õhtulehti, mis koju tellitud, jõudis ta juba pühapäevaks läbi vaadata.

"Eluga peab end kursis hoidma," ütleb ta ning lisab, et ükski uudis tal kuulamata ei jää ning hiljuti ostetud BMW X5 raadio on Vikerraadio peale häälestatud.

Kunagi filmindusest huvitunud Harak räägib, et energeetikavaldkonda sattus ta juhuse kaudu. "Elu on juhus, võiksin teile sellest nii mõndagi rääkida," ütleb ta ja jutustab, et kui ta 14aastaselt filmi õppima minna tahtis, oli ta kooli jaoks liiga noor, sestap tuligi polütehnikumi minna.

Üks asi viis teiseni ja kui nelja lapse isa end 1992. aastal Eesti Energia ukse tagant leidis, ei olnudki muud tarka teha, kui oma energiafirma luua. "Meil pole kunagi sellist hetke olnud, et tööd ei oleks. Näete, mis siin paberil kirjas. Meie ei vali tellijat - tellija valib meid," ütleb ta uhkusenoodiga hääles.

Pärin, et kas firma juhtimine on raskelt õpitav oskus, mis vajab palju täiendõpet. "Ei ole, ma pole end ei siis ega ka nüüd täiendanud. Olen kõik ise õppinud ja hakkama saanud," vastab ta, seekord veel suurema uhkusega.

Mille peale aga raamatu- ja reisihuviline pereisa raha kulutab? "Investeerin, aga nagu üks sõber mulle ütles: me kulutame praegu pärijate raha. Ju see siis nii ka jääb," kostab ta.

Autor: Gert D. Hankewitz