Page Not Found

  • OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,17
  • OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,17
  • 09.11.07, 07:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lipstok: Eesti ei vaja päästerõngast

Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnade kohaselt ei ole õige tõmmata paralleele tänase Eesti ja devalveerimiseelse Rootsi vahele.
Intervjuus Äripäevale toonitas Lipstok, et Eesti majandus on 1990ndate alguse Rootsiga hoopis teises olukorras.
Mis võiks olla Eesti päästerõngad, et mitte Rootsiga samasse auku libiseda ehk lõpetada krooni devalveerimisega?
Eestil ei ole vaja päästerõngast, sest meie majandus ja pangandus on tugeval järjel ja 1990ndate alguse Rootsiga võrreldes hoopis teises olukorras.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Krooni fikseeritud kurss, valuutakomitee süsteem ning tugev eelarvepoliitika kindlustavad, et meil ei lähe ka eelolevatel aastatel päästerõngast vaja.
Kas valuutakomitee süsteem on tõesti piisav puhver, et devalveerimise ohtusid eelkõige sellega kummutatakse?
Jah, valuutanõukogu süsteem on Eesti majanduse alustala ja peamine puhver devalveerimise ohtude kummutamises.
Välisanalüütikud hoiatavad meid selle eest, et valitsus ei pööra makroteemadele erilist tähelepanu. Kuidas kommenteerite?
Käesoleva sajandi Eesti valitsused on käitunud üsna vastutustundlikult, mida iseloomustavad kiire kasvuperioodi ajal saavutatud eelarve ülejäägid. Eesti senisele vastutustundlikule käitumisele viitavad ka Euroopa Komisjoni ja IMFi hinnangud. Loomulikult on oluline, et valitsus ka edaspidi makroteemadele piisavalt tähelepanu pööraks.
Kuidas mõjuks Eestile see, kui Läti latt devalveeritaks?
Me ei näe mingeid põhjuseid lati devalveerimiseks. Seetõttu ei ole ka mingit alust spekuleerida selle võimaliku mõju üle.
Kui suur osa eestlaste virtuaalsest rahast on valuutaga tagatud? Kuidas on tagatud klientide kroonihoiused kommertspankades?

Artikkel jätkub pärast reklaami

Klientide hoiused on tagatud pankade varadega. Eesti pankade varade kvaliteet on väga hea ja võimalike laenukahjude katteks on pangad piisavalt kapitaliseeritud ja neil on tugevad Põhjamaade pankadest omanikud.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 29 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele