Lisaeelarve suurendamine annab lisapanuse
sisenõudluse püsimisele prognoositust kõrgemal tasemel. Selline situatsioon võib
vähendada investorite usaldust majanduse vastu, leiab Eesti Panga president
Andres Lipstok.
„Valitsuse eesmärgid eelarve moodustamisel ja eelarve struktuur on arusaadavad ja põhimõtteliselt vastavad varasematele kavadele," kommenteeris Eest Panga president Andres Lipstok riigieelarve eelnõud.
"Samas tulnuks Eesti Panga hinnangul käesoleval aastal riigi kulusid suurendavast lisaeelarvest üldse hoiduda ning laekunud lisatulud reservi suunata. Peab ju arvestama, et lisaeelarve suurendamine annab lisapanuse sisenõudluse püsimisele prognoositust kõrgemal tasemel, mis lükkab omakorda jooksevkonto tarvilikku vähenemist ajas edasi. Selline situatsioon võib vähendada investorite usaldust majanduse vastu, tuues sellel juhul meie jaoks kaasa kallimad laenud ning pidurdades üldist majanduskasvu," märkis Lipstok.
Lipstoki sõnul on hea, et valitsus võttis vastu 2008. aasta eelarve ülejäägiga, tõsi, ülejääk oleks võinud olla küll mõnevõrra suurem (2%). "Kui tulude laekumine osutub prognoositust väiksemaks, vähendaks suurem ülejääk vajadust kavandatud kulude kärpimiseks," lisas ta.