Hiina ja India – maailma tulevased valitsejad?

Ilmselt Euroopa õnneks Aasia tehnoloogiline areng 15. sajandil takerdus. Just siis sai aga erilise hoo sisse Euroopa ekspansioon. 1492. aastal avastas Kolumbus Ameerika. Tekib küsimus, miks ei saanud Hiinast ja Indiast maailma valitsejaid? Miks nende areng peatus?

Raamatus “The Lever of Riches” üritab Joel Mokyr seda teemat lahata. Hiina valitsejad lihtsalt ei tundnud innovatsiooni vastu huvi. Olukord oli niigi hea, sest valitsejad olid rikkad ning riigil polnud arvestatava võimsusega välisvaenlasi. India ajalugu uuriv Roddam Narashima on oma riigi kohta jõudnud sarnastele järeldustele. „Kuni 18. sajandini olid idamaad üldiselt rikkad ja tugevad. Olukord oli valitsejaile mugav ning ka altpoolt polnud mingit survet valitseva maailmakorra muutmiseks,” selgitas Narashima.

Enam pole aga kummalgi riigil sellist takistavat asjaolu kaelas. Nii India kui ka Hiina teavad ülihästi, et muutuma saab miski hakata vaid siis, kui teadvustatakse endale, et olukord ei ole rahuldav, ning ollakse valmis suurte muutuste läbiviimiseks. Nii Hiinal kui Indial on väga suured tehnoloogilised ambitsioonid.

Viimase kolmekümne aasta jooksul on Hiina üritanud kõigi vahenditega kella kiiremini käima panna ja osaliselt on see neil ka õnnestunud. Hoida aastakümneid üle kümneprotsendilist majanduskasvu on saavutus omaette. 2015. aastaks peaks teadustöötajate arv Hiinas ületama ükskõik millise teise riigi vastava näitaja. Aastaks 2020 ületab teadus- ja arendustegevusele kulutatav rahasumma Hiinas Euroopa Liidu vastava näitaja.

Ka India vaatab tulevikku varjamatu optimismiga. India edu infotehnoloogia vallas on olnud vaieldamatu ning hindudest programmeerijad on üks India tuntumaid kaubamärke. Siiski on India oma arengus mahajäänum kui Hiina. India on saavutanud edu, kuid selles on osalenud väga väike osa selle riigi tohutu suurest elanikkonnast. India rahvastik kasvab kiiremini kui Hiina oma, mistõttu saab Indiast peagi suurima rahvaarvuga riik maailmas. Vaid 24 inimesel tuhandest on Indias ligipääs arvutile. Lairiba-internetiühendusi on vaid kolm tuhande elaniku kohta. Kui need numbrid paranevad, suurenevad tohutult ka India võimalused maailmas suureks tegijaks saada.

Hiina ja India on endiselt seisus, kus leiutised ja innovaatilisus toovad vähem tulu kui olemasolevate tehnoloogiliste lahenduste laiem levik. Paljud nende helgemad pead on juba andnud suure panuse maailma teadmiste varasalve, kuid riikidel endil tuleb teha veel palju tööd, et võtta olemasolevaist inimestest maksimum või õigemini lõpetada tohutu inimressursi raiskamine. Maailmapanga hinnangul õnnestuks Indial kiiresti oma majandus viiekordseks kasvatada – mahajäänumad ettevõtted peavad lihtsalt vähendama vahet riigi parimate ja laialt tuntud üksikute firmadega.

Hiinas mõnda aega viibinud välismaalaste sõnul on üks aasta seal võrreldav kümne aastaga mujal – niivõrd kiire ja muljetavaldav on riigi kasv. Hiina kell käib juba täispööretel. Võib-olla et liigagi kiiresti. Üks suurimaid ohte Hiina valitsuse ees seisneb selles, et nad tahavad liiga palju liiga kähku. Vett on paakidesse juba piisavalt kallatud, las ta nüüd lihtsalt voolab.