Tuhmuv kullasära

Eestis on selliste sõidukite pakkumine järelturul väike, ent võrreldes viie levinud luksussõiduki hindu Euroopas, jääb silma, et mida sportlikuma laadiga on sõiduk, seda hinnatum on see järelturul.

Luksussõidukite tootmisel on peamotivaator nõudlik ostjaskond. Sellise auto teeb eelkõige kalliks tehniline täius, lisavarustus, koostematerjalid ja viimistlustase.

Luksusklassi sõiduki tootmine pole mitte ainult tehniliselt keerukas ettevõtmine, oluline on ka brändi positsioon. Luksussõiduk on staatus, mille omanik kaasa saab. Staatuse osa sõidukis väljendub hinnas ja on sealtkaudu mõõdetav.

Keskklassi autost hoopis teiste kriteeriumite järgi konstrueeritud ja valmis ehitatud luksusauto satub järelturul võõrasse keskkonda, kus selle innovatiivsus ja turvalisus on ostjate enamiku vaatevinklist teisejärguline. Olulisem on valmisolek maksta selle auto eest soovitud hinda.

Materjalide valik luksussõidukite konstrueerimisel ja ehitamisel lähtub muudest kriteeriumidest, kui hindab sõidukit järelturu ostja, pidades liigset luksuslikkust, aga ka tehnilist keerukust mõttetuks ja tarbetuks. Luksussõiduk on raske, mis põhjustab suurt kütusekulu, ja tehniline keerukus tähendab võimalikku tõrkeallikat. Luksussõiduki konstrueerijad ei lähtu otstarbekusest, vaid sõiduki omanikule mugavuse, turvalisuse ja naudingu pakkumisest.

Sama väljalaskeaasta uue ja kasutatud luksusauto hinnavahe võib olla röögatu, sest luksussõiduk kaotab salongi lävepakku ületades hetkega sadu tuhandeid kroone.

Järelturul hoiavad algset väärtust paremini sportliku iseloomuga luksusautod. Aeglased, janused ja pigem tagaistmel istumiseks häälestatud sõidukid leiavad uusi ostjaid raskemalt. Sportlikkus pakub sõiduemotsiooni ja autode järelturul seda hinnatakse.

Autor: Rein Reinpõld