OMX Baltic0,22%300,68
OMX Riga0,06%893,52
OMX Tallinn0,12%2 071,16
OMX Vilnius0,3%1 206,04
S&P 5000,83%6 279,35
DOW 300,77%44 828,53
Nasdaq 1,02%20 601,1
FTSE 1000,00%8 822,91
Nikkei 2250,06%39 810,88
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,85

OMX Baltic0,22%300,68
OMX Riga0,06%893,52
OMX Tallinn0,12%2 071,16
OMX Vilnius0,3%1 206,04
S&P 5000,83%6 279,35
DOW 300,77%44 828,53
Nasdaq 1,02%20 601,1
FTSE 1000,00%8 822,91
Nikkei 2250,06%39 810,88
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,85

29.11.07, 15:39

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Miks kõik ilusad, targad ja tugevad ei ole?

Looduslik valik on mehhanism, mille läbi järgmisse põlvkonda kanduvad eelistatult paremad geenid. Kui see tõesti nii on, siis miks sünnib maailma nii palju inimesi, kelle kohta öeldakse, et loodus pole neile just palju andnud?

Edinburghi ülikooli teadlane Katharina Foerster arvab ajakirjas Nature avaldatud uuringus, et oma osa võivad mängida sooliselt antagonistlikud geenid. Sellised geenid võivad avaldada erinevatele sugupooltele vastupidist mõju – ühele võib see olla kasulik, teisele kahjulik.

Näiteks on meestel levinuim vaimse alaarengu põhjustaja nn fragiilse X-i sündroom (esineb ühel mehel 2000-st). Kuna naistel on kaks X-kromosoomi, siis neil see üldiselt ei avaldu – vaid sellisel vähetõenäolisel juhul võib naine haigestuda, kui ta nii emalt kui isalt pärib vigase X-kromosoomi. On aga näidatud, et ühes X-kromosoomis seda mutatsiooni kandvad naised (kes on täiesti normaalse intellektiga) on keskmisest kõrgema sigimisedukusega. Nii võibki see haigus inimeste seas säiluda.

Foerster uuris hüpoteesi tõestamiseks kaheksat järjestikust punahirvede põlvkonda Šotimaal ning tegi huvitava tähelepaneku: kõige atraktiivsematel isahirvedel olid tütred, kellel oli vähem järglasi kui neil emahirvedel, kelle isa nii edukas ei olnud. Ehk siis vähese eduga ja ebaatraktiivsematel isasloomadel sünnivad kõige atraktiivsemad tütred, kes kindlustavad nende geenide edasikandumise.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Foersteri arvates on sooliselt antagonistlikke geene vaja eelkõige geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks.

Seotud lood

29.11.07, 12:35

Kui vanaks inimesed elaksid, kui nad ei vananeks?

20.06.25, 09:00

Varjatud tehnoloogiakulud: miks maksavad odavad telefonid ettevõtetele miljoneid

Enimloetud

Uudised

04.07.25, 16:41

Uus löök päikesepaneelide omanikele võib saada saatuslikuks. “See on labane ahnus”

Börsiuudised

03.07.25, 10:32

Pensionifondid said ootamatu löögi

Majandustulemused

04.07.25, 15:33

Äriperekonna firma maksab 6 miljonit dividende

Arvamused

03.07.25, 16:08

Laura Saks: Urmas Sõõrumaa, Tallinna linn pole teie järgmine heategevusprojekt

Uudised

03.07.25, 15:58

Rakvere lõpetas värske hankelepingu, sest ettevõtja ei saanud tööga hakkama

Uudised

04.07.25, 06:00

Prantsuse suurfirma haaras Hiiumaal laialt metsa ja sattus kohe karmi kriitika alla

Viimased uudised

Börsiuudised

05.07.25, 19:00

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Uudised

05.07.25, 16:00

Nädala lood: probleemne automüüja võlus panga ära, pensionifondid said ootamatu löögi

Uudised

05.07.25, 11:40

Donald Trump: allkirjastasin 12 riigi tollikirjad

Arvamused

05.07.25, 11:30

Vastukaja: äridiplomaatia vajab selget vastutajat ja kestvat rahastust

Uudised

05.07.25, 11:10

TalTech: huvi inseneriõppe vastu kasvas hüppeliselt

Börsiuudised

05.07.25, 10:40

OPEC+ suurendab naftatootmist oodatust kiiremini

Uudised

05.07.25, 09:49

USA ähvardab Euroopat 17% toidutolliga

Uudised

05.07.25, 06:00

Saabus Tartu üürituru tippaeg: kus ja kui kallilt tudeng leiab elukoha

Kristjan Liivamägi näeb investorina potentsiaali Saksamaal, pannes sealsetesse ettevõtetesse ka oma raha.

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Tartusse õppima pääsejal tuleb leida endale elukoht, mida pakutakse mitmes hinna- ja mugavusklassis.

Saabus Tartu üürituru tippaeg: kus ja kui kallilt tudeng leiab elukoha

“Kuttidest on väga kahju.” Tööpakkumine USAs tõmbas Eesti vennad miljardipettusesse

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Donald Trump: allkirjastasin 12 riigi tollikirjad

USA president Donald Trump hoiab pingeid üleval viimase hetkeni kaubanduskõnelustes Euroopaga.

USA ähvardab Euroopat 17% toidutolliga

Raskustes automüüja suutis aastaid saada Coop Panga raha, kuigi krahhi ennustavad märgid olid juba siis õhus. Fotol Coop Panga hoone Tallinnas Maakri tänaval.

Nädala lood: probleemne automüüja võlus panga ära, pensionifondid said ootamatu löögi

Kristjan Rahu firma maksis pea 12 miljonit eurot omanikutulu

Täna on äridiplomaatia puhul peamine küsimus, kas suudame tehtud head tööd hoida ja edasi arendada, leiab esti kaubandus-tööstuskoja teenuste direktor Piret Potisepp.

Vastukaja: äridiplomaatia vajab selget vastutajat ja kestvat rahastust

Varjatud tehnoloogiakulud: miks maksavad odavad telefonid ettevõtetele miljoneid

Pelgulinna riigigümnaasiumi 10. klassi lõpetanud Hanna Loora Pulst tutvus investeerimisega juba 13aastaselt.

Gümnasistist investor: 30aastaselt võiks mu portfell olla miljon eurot

Nike pole paljude tarbijate jaoks enam eelistus, sest konkurents on suurenenud. Fotol on oksjonile pandud korvpallijalatsid Air Jordan 1, mida kandis mängudes selle ala legend Michael Jordan 1985. aastal.

Nike näeb vaeva, et saada tagasi nii aktsiate kui ka tossude sära

Swedbanki klientide tehingustatistika näitab, et välismaistest aktsiatest ostetakse enim kokku Euroopa väärtpabereid ja müüakse USA omi.

LHV ja Nvidia aktsiad visati Swedbankis hoogsalt müüki

Praegu Luminori pensionifondide raha liigutav Vahur Madisson töötas kümmekond aastat tagasi ka SEBs.

Luminori fondijuht: panustame Balti regiooni alternatiivsetele fondidele

S&P 500 edenes kauplemise ajal 0,83%, sulgudes 6279,35 punkti juures.

S&P 500 ja Nasdaq 100 kerkisid sel nädalal kolmandat korda uute rekordkõrgusteni

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 11 p 13 t
Toimumiskoht:
Tallinn