SEB Eesti Ühispanga ökonomisti Hardo Pajula
sõnul on krediidikriis süvendanud pankadevahelist usaldamatust, kuid keegi
siiski täpselt ei tea, kes on viimaste kuude sündmuste käigus pihta saanud.
SEB Ühispank prognoosib lähiajaks, et keskpangad kärbivad lühiajalist intressimäära. „Nende roll tujuloojana ja kindlusetekitajana on suur. Ajalooliselt on selline roll olnud veel vaid kirikus. Põhiprobleem on ju sama. Inimene seisab vastamisi oma tulevikuga, oodates, mis tuleb,“ illustreeris Pajula keskpankade tähtsust ning mõju Profiti seminaril. „Eks nad (keskpangad – toim) siis teevad kõik, et seda ilmarahva muret veidi leevendada,“ lisas Pajula kujundlikult.
Maailma varjutab USA eluasemeturg, olukord pole olnud nii hull Pajula sõnul olnud viimased 10 aastat. „Krediidikriis on süvendanud pankadevahelist usaldamatust. Hetkel on riske hajutatud, kuid keegi täpselt siiski ei tea, kes on tegelikult viimaste kuude sündmuste käigus pihta saanud,“ märkis Pajula.
Tema sõnul tõstab üldine riskivaenulikkus ääremaadel kapitali. „Ääremaad saavad eriti pitsitada.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Ebakindlus levib ka aktsia ja valuutaturgudele, kuid vähemalt aktsiaturud on võrreldes pankadevahelise turuga rahulikumad,“ märkis Pajula.
Tema sõnul kasvab ka umbusaldus Baltikumi suhtes. „Balti riigid on viimased aastad toiminud kui tsentraalne plaanimajandus. Eestisse on kapitali paigutatud mööda organisatsioonilist hierarhiat, siin pole turuinformatsiooni. Reservid liiguvad käsukorras,“ märkis Pajula.
„Tagasi tuleb ka Euro ja rahvusvaluuta intressivahe. Eurodes antavad laenud muutuvad kallimaks, samas jäävad need odavamaks kui kroonilaenud,“ lisas Pajula.