Meele kümme salapärast mõistatust

1. Unenäod

Kui küsida kümne inimese käest, kust tulevad unenäod, saaks ilmselt kümme erinevat vastust. Teadlased pole seda küsimust veel suutnud lahendada. Üks võimalus: unenäod treenivad aju, stimuleerides ajurakkude vahelisi sünapseid. Teise teooria kohaselt on unenäod seotud päeva ajal täitmata jäänud ülesannete ja lõpuni mõtlemata mõtetega ning une nägemine aitab mõtteid ja mälestusi korrastada. Üldiselt nõustuvad kõik teadlased, et unenäod toimuvad sügavaima une faasis, mida nimetatakse kiireks ehk REM-uneks.

2. Magamine – aeglane silmaliikumine), mille ajal aju ainevahetus on on alla surutud, ning kiire ehk paradoksaalne uni (REM – rapid eye movement – kiire silmaliikumine), mille jooksul aju on väga aktiivne. Mõned teadlased arvavad, et NREM-uni annab kehale puhkust ning säästab energiat, nagu ka loomade talveuni. REM-uni aga aitab mälestusi korrastada. Seda teooriat pole aga suudetud veel tõestada, ka ei seostu REM-une ajal nähtavad unenäod alati mälestustega.

7. Kaasasündinud või õpitud?

Kas iseloom ja mõtteviis on määratud geenide või keskkonna poolt? Pika vaidluse tulemusena on teadlased jõudmas järeldusele, et põhjuseks on üks või teine või siis hoopis mõlemad! Individuaalsete geenide uurimine toob esile mitmeid omadusi, mille üle inimesel mingisugust kontrolli pole, kuid ometi on ka korduvalt näidatud, et kasvatus mõjutab väga suurel määral seda, kes me oleme ja mida me teeme.

8. SuremineSurematus on vaid fantaasia. Kuid ometi – miks inimesed vananevad? Me sünnime täieliku töökorras haiguste ja vigastuste vastu võitlemise varustusega, mida peaks toitainete juurdevoolu teel pidevalt uuendatama ning mis võiks nii ju igavesti vastu pidada. Vanuse lisandudes kipuvad paranemismehhanismid aga viletsamaks muutuma. Nii väheneb inimese vastupidavus haigustele ja vigastustele. Vananemise põhjusi selgitavad teooriad jagunevad üldjoontes kaheks: Esiteks: nagu ka muud inimeste tunnused, on vananemine lihtsalt meie geenidesse sisse kirjutatud ning on millegi poolest kasulik, teine, pessimistlikum vaatenurk: vananemisel ei ole eesmärki ning see on lihtsalt elu jooksul kogunevate rakukahjustuste tulemus. Osa teadlasi aga usub, et teadus pikendab tulevikus inimese eluiga vähemalt kaks korda.

9. Kehade külmutamineIgavene elu võib olla fantaasia. Mõned aga loodavad, et surnukeha sügavkülmutamine võib neile anda võimaluse teiseks eluks. Külmutamiskeskused, nagu näiteks USAs Arizonas asuv Alcor Life Extension Foundation, säilitavad surnukehi vedelas lämmastikus –195 kraadi juures. Mõte on selles, et praegu ravimatusse haigusesse surnud inimest saaks ehk tulevikus meditsiiniteaduse arenedes uuesti üle vaadata. On aga raske uskuda, et kui ka ravi leitaks, suudetaks luua ka meetod surma tagasipööramiseks. Siiani pole ühtegi külmutatut üles sulatatud. Sulatamise protsess ise on meeletult keeruline, sest kui seda ei tehta õige temperatuuri juures, siis inimese keharakud lihtsalt jäätuvad ja purunevad.

10. TeadvusKui inimene hommikul ärkab, võib ta vaadata tõusvat päikest, kuulata linnulaulu ning tunda end õnnelikuna. Ühesõnaga omada teadvust. Antiikajast saadik on teadvuse probleemist tõsiteaduses pigem eemale hoitud. Vaid hiljuti on neuroteadlased teadvuse uurimist hakanud pidama tõsiseks uurimisteemaks. Milles seisneb inimese mina ning kuidas see tekib? Siiani on teadlased suutnud välja töötada vaid pika rea vastusteta küsimusi.