Arnold Meri kohtuasi on muutunud võidujooksuks vähiga

Jaanuaris peaks Riigikohus arutama Meri advokaadi Sven Sillari kaebust, mis käsitleb Meri süüasja ehk inimeste küüditamist Hiiumaalt, kohtualluvust. Sillari arvates tuleks seda kriminaalasja käsitleda Meri elukohajärgses kohtus Tallinnas, mitte aga Hiiumaal, kuhu vana mehe tervis sõita ei kannata. Samal ajal tekitab Meri juhtum küsimuse, miks ei suudetud 1949. a märtsiküüditamise kriminaalasja kaitsepolitseis kiiremini menetleda. Miks ei toodud teda kohtu ette varem, kui tervis korras, seda enam, et mees ei ole ise oma rolli märtsiküüditamises eitanud.

Kaitsepolitsei komissar Martin Arpo kommenteeris Den za Dnjom-ile, et märtsiküüditamise ehk ligi 20 000 inimese deporteerimise kohta okupatsioonivõimude poolt Nõukogude Liitu algatati tõesti kriminaalasi 13. jaanuaril 1995. Kuid see ei tähenda, et nii kaua oleks uuritud Arnold Meri osalemist. Sellest mahukast kriminaalmenetlusest maakonniti eraldatud kriminaalasjades on kohtu alla antud kokku 18 isikut, kellest 8 süü on kohus lugenud tõendatuks. Ülejäänute suhtes on kohtumenetlus katkenud või edasi lükkunud kohtualuste tervise tõttu. Arpo väitel muudab ainuüksi kannatanute suur arv ehk 20 000 juhtumi uurimise väga mahukaks.

Arpo märkis, et 29. septembril 2003 eraldati märtsiküüditamise kriminaalasjast materjalid Hiiumaa küüditamise osas iseseisvaks kriminaalmenetluseks, milles 7. oktoobril 2003 tunnistati üheks kahtlustatavaks Arnold Meri. 17. augustil 2006 eraldati kahtlustatavate materjalid, nende seas ka Arnold Meri puudutavad, omakorda eraldi menetluseks.

Arnold Meri ise on oma rolli kohta 1949. a sündmustes öelnud, et kuna oli sel ajal n-ö ENSV tähtsaim komnoor, saatis partei ta seoses 1949. a "operatsiooniga" erivolinikuna Hiiumaale. Üks selline erivolinik oli saadetud igasse maakonda. Nädal enne küüditamist saadi instruktsioonid ENSV tollaselt "esimeselt mehelt" Nikolai Karotammelt.

Erivolinikud pidid Meri väitel jälgima, et küüditajad ehk julgeolekutöötajad ei rikuks küüditamisel tollast "seaduslikkust" ja et nimekirjades ei leiduks neid, kes oleksid sinna pandud "seadusevastaselt". Erivolinik pidi valvama, et inimestele antaks vara pakkimiseks piisavalt aega ja et iga pere saaks kaasa võtta kuni pool tonni vara: riideid, tööriistu, toitu.

Ainsa korrana, kus Meri enda väitel Hiiumaa juhtumis n-ö aktiivsust ilmutas, jäi tema väitel inimeste transportimine Hiiumaalt väiksemate alustega suuremale laevale. Julgeoleku poolt kohale saadetud laev ei pääsenud nimelt suure süvise tõttu randa ja Meri väitel tellis ta Balti laevastiku admirali kaudu kohale väiksemad laevad, et kraamikompsude otsas istuvad inimesed rannast minema saaksid.

Samasugune olukord, kus küüditamise uurijad jooksid võidu uurimisaluse halvenema tervisega, on leidnud varemgi aset. Näiteks uuriti ENSV kirjandusteadlase ja KGB usaldusisiku Endel Sõgeli tegevust seoses 1941. a juunis Võrus aset leidnud küüditamisega, millega Sõgel olevat komnoorena seotud olnud. Kuid elu lõpus liiga kõrge vererõhuga hädas olnud Sõgel suri detsembris 1998 enne uurimisalusest kohtualuseks muutumist.