Arengufond aitab Eestil edu nimel muutuda

Foorum arutles Eesti majanduse kaugema tuleviku üle. "Me ei muretse, mis toimub kuue kuu pärast, vaid 15-20 aasta pärast, et jõuda Euroopa edukate riikide hulka," märkis Pärna.

Eesti on Tšehhi, Ungari ja Maltaga samal tasemel. "Teised ELi laienenud riigid on ühe kasti võrra maas," ütles Pärna. "Et jõuda tippu, tuleb teha olulisi muutusi, meil töötab liiga palju inimesi madala tootlikkusega sektoris, mis kaugele ei vii," selgitas ta.

Samuti ei lisa me piisavalt väärtust kaupadele (sh elektroonikatoodetele), mille komponente Eesti ühelt poolt impordib, allhankena komplekteerib ja seejärel maailma edasi saadab. "Maailma mõttes tipus olev riik vajab vähemalt 10-15% suurust hõivet kõrge lisandväärtusega maailmaturule orienteeritud valdkondades," ütles Pärna. Pärna võrdles, et töötava tööstuse töötaja tootlikkuse erinevus Taaniga on kuus korda. Näiteks Jaapanis töötab 90% inimestest valdkondades, mis on madala tootlikkusega.

Pärna pakkus ühe variandina tippu jõudmiseks, et me töötame, toodame ja müüme mujal, kuid juhtimine käib Eestis. "Oluline on haridus, kust tulevad globaalsed mõtted. Tuleks tegeleda rahvusvaheliste õppeprogrammidega või tuua sisse küpseid inimesi - mitte sini-, vaid valgekraesid," rääkis ta.

"Meil on hea positsioon, et edasi minna, peame ühiskonda mobiliseerima," ütles Pärna.

Professor Urmas Varblase sõnul peame me muutma senist majanduse struktuuri, et jõuda järgi Euroopa edukaimatele riikidele. "Inimeste, ettevõtete ja avaliku sektori käitumises on vaja muutusi," ütles Varblane.

"Eesti majanduse struktuur pole tehnoloogilise suunitlusega, näiteks meil on rõivatööstuses 20% rohkem inimesi tööl kui Saksamaal. Nendes valdkondades on vaja muutusi ja need inimesed peavad ümber õppima," selgitas Varblane.

"Peame uuesti orienteeruma välisturule, sest siseturg pole enam jätkusuutlik," märkis Varblane. "Struktuurimuutused on vajalikud, välisturgudele tagasipöördumine on aktuaalne," lisas ta.