Arengufond aitab Eestil edu nimel muutuda

Fondi juhatuse esimees Ott Pärna ütles, et Eesti jõuab kindlasti rikaste riikide hulka, kuna on piisavalt väike, et kiiresti muutuda.

"Muidugi jõuab Eesti rikaste riikide hulka," ütles Pärna. "Eestil on potentsiaali piisavalt. Oleme piisavalt väike, et muutuda kiiresti," sõnas ta. "Oluline on koostöö era- ja avaliku sektori ning arvamusliidrite vahel. Küsimus on mobiliseerimises."

Eesti Arengufondi tellitud analüüsraportit "Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated" tutvustaval pressikonverentsil ütles Pärna, et uuringud on koostatud selleks, et diskussioone algatada.

Foorum arutles Eesti majanduse kaugema tuleviku üle. "Me ei muretse, mis toimub kuue kuu pärast, vaid 15-20 aasta pärast, et jõuda Euroopa edukate riikide hulka," märkis Pärna.

Eesti on Tšehhi, Ungari ja Maltaga samal tasemel. "Teised ELi laienenud riigid on ühe kasti võrra maas," ütles Pärna. "Et jõuda tippu, tuleb teha olulisi muutusi, meil töötab liiga palju inimesi madala tootlikkusega sektoris, mis kaugele ei vii," selgitas ta.

Samuti ei lisa me piisavalt väärtust kaupadele (sh elektroonikatoodetele), mille komponente Eesti ühelt poolt impordib, allhankena komplekteerib ja seejärel maailma edasi saadab. "Maailma mõttes tipus olev riik vajab vähemalt 10-15% suurust hõivet kõrge lisandväärtusega maailmaturule orienteeritud valdkondades," ütles Pärna. Pärna võrdles, et töötava tööstuse töötaja tootlikkuse erinevus Taaniga on kuus korda. Näiteks Jaapanis töötab 90% inimestest valdkondades, mis on madala tootlikkusega.

Pärna pakkus ühe variandina tippu jõudmiseks, et me töötame, toodame ja müüme mujal, kuid juhtimine käib Eestis. "Oluline on haridus, kust tulevad globaalsed mõtted. Tuleks tegeleda rahvusvaheliste õppeprogrammidega või tuua sisse küpseid inimesi - mitte sini-, vaid valgekraesid," rääkis ta.

"Meil on hea positsioon, et edasi minna, peame ühiskonda mobiliseerima," ütles Pärna.

Professor Urmas Varblase sõnul peame me muutma senist majanduse struktuuri, et jõuda järgi Euroopa edukaimatele riikidele. "Inimeste, ettevõtete ja avaliku sektori käitumises on vaja muutusi," ütles Varblane.

"Eesti majanduse struktuur pole tehnoloogilise suunitlusega, näiteks meil on rõivatööstuses 20% rohkem inimesi tööl kui Saksamaal. Nendes valdkondades on vaja muutusi ja need inimesed peavad ümber õppima," selgitas Varblane.

"Peame uuesti orienteeruma välisturule, sest siseturg pole enam jätkusuutlik," märkis Varblane. "Struktuurimuutused on vajalikud, välisturgudele tagasipöördumine on aktuaalne," lisas ta.

"Meie majanduse struktuur on odava tööjõu peale ülesehitatud, kuid see ei toimi enam. Uus majanduse kasvutsükkel eeldab aga muutumisvalmidust kõigil tasanditel," rääkis Varblane.

Nüüd on oluline, kuidas käitub riik. Kui riik ei suuda kaasa minna ja vaatab pealt, siis võime jõuda niinimetatud loodusliku valiku stsenaariumi, mis on üsna kulukas majanduse ümberstruktureerimise tee. Samas, pelgalt riigi aktiviseerumisel võib juhtuda, et rakendatakse erinevaid meetmeid, kuid ei käivita koostööd ega muutusi ettevõtlussektoris, mis viib omakorda nn tühikäigule. Kasvavad valitsussektori kulutused ei too sellisel juhul kaasa vajalikke muutusi majanduses.

"Neljas ja eelistatuim võimalus, nn Põhjanaela stsenaarium eeldab mõtteinertsi ületamist ja tulemuslike koostöömudelite loomist kõigi majanduses osalejate vahel. Selle tulemusena on Eesti ettevõtted oluliselt parandanud oma kohta väärtusahelas. Sisuliselt peame lihtsamate tööde asemel tegema üha enam keerulisi teadmis- ja tehnoloogiamahukaid töid," selgitas Varblane.

Arengufondi foorumil toodi välja, et ebasobiva ettevalmistusega töötajad, riigihalduse nõrkus ning vilets tööeetika on Eesti kõige põletavamad probleemid.