Nordea, Sampo ja Hansapank kinnitasid kõik,
et eile vastu võetud pärimisseadus pankade jaoks midagi ei muuda ja tegeliku
rakendumiseni jääb veel pea aasta.
„Reeglina on pärija huvitatud pärandajale kuulunud tagatisvara ja muude asjade omandamisest ja võtab seetõttu enda kanda ka pärandaja laenukohustuse, kuna tagatisvara väärtus tavaliselt ületab laenukohustuse suurust. Küllap käituvad pärijad ratsionaalselt ka edaspidi ja seega ei näe me ette, et uus regulatsioon pärijate käitumist selles osas põhimõtteliselt muudaks,“ rääkis Nordea panga peajurist Harry Vaher, kelle sõnul Nordea praktikas sellist probleemi, et keegi pärijatest ei soovi surnud laenusaaja maksekohustusi üle võtta, varem ette tulnud ei ole.
Sampo panga juristid ütlesid, et pankade jaoks ei tohiks see olulisi muudatusi kaasa tuua, kuna pangad on pärimisprotsessis täitjad.
Hansapank teatas, et on valmis jagama oma seisukohti ja muudatusi aasta teises pooles, kui seaduse rakendamiseks vajalikud ettevalmistused on tehtud.
Seotud lood
Riigikogu võttis täna 55 poolthäälega vastu
uue pärimisseaduse, mille õiguskomisjoni liikme Hanno Pevkuri sõnul tähendab see
positiivset muutust Eesti eraõiguses, teatas justiitsministeerium.
Riigikogu õiguskomisjoni liige Hanno Pevkur
ütles täna aripaev.ee-le, et tema eile riigikogus vastu võetud uues
pärimisseadusest nähtuvas lühikeses loobumistähtajas probleemi ei näe.
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.