"Kui siiani läks pärandvara pärijale üle üksnes juhul, kui pärija pärandi vastu võttis, siis nüüd kaasneb pärimisõigus automaatselt ja pärandist loobumiseks tuleb avaldada oma sellekohast tahet," märkis riigikogu õiguskomisjoni liige Hanno Pevkur.
Pevkur ütles reedel, et tema päev varem riigikogus vastu võetud uues pärimisseadusest nähtuvas lühikeses loobumistähtajas probleemi ei näe.
"Kolme kuuga peaks iga inimene suutma otsustada, kas ta soovib pärandit vastu võtta või mitte. Kui on vaja pikemat otsustusaega, annab ka selleks seadus võimaluse," ütles Pevkur.
"Võimalike võlgade või muude kohustuste osas soovitan ma igaühel, kellel on pärandi osas kahtlus, et kohustused on suuremad kui saadav varaline hüve, teha igal juhul inventuur, mis annab selge ettekujutuse, kas teha otsus loobumiseks või mitte."
Pevkuri sõnul pankade jaoks siin probleemi ei teki. "Pank on võlausaldaja rollis ja kui võlgnik on surnud, tekib pangal õigus nõuda kohustuse täitmist pärijatelt," selgitas Pevkur
Nordea, Sampo ja Hansapank kinnitasid kõik, et pärimisseadus pankade jaoks midagi ei muuda. Pealegi jääb seaduse tegeliku rakendumiseni veel pea aasta.
"Reeglina on pärija huvitatud pärandajale kuulunud tagatisvara ja muude asjade omandamisest ja võtab seetõttu enda kanda ka pärandaja laenukohustuse, kuna tagatisvara väärtus tavaliselt ületab laenukohustuse suurust," rääkis Nordea panga peajurist Harry Vaher.
"Küllap käituvad pärijad ratsionaalselt ka edaspidi," kommenteeris Vaher. "Seega ei näe me ette, et uus regulatsioon pärijate käitumist selles osas põhimõtteliselt muudaks."
Vaheri sõnul ei ole Nordea panga praktikas varem ette tulnud sellist probleemi, et keegi pärijatest ei soovi surnud laenusaaja maksekohustusi üle võtta.
Sampo panga juristid ütlesid, et pankade jaoks ei tohiks see olulisi muudatusi kaasa tuua, kuna pangad on pärimisprotsessis täitjad.
Hansapank on valmis jagama oma seisukohti ja muudatusi aasta teisel poolel, kui seaduse rakendamiseks vajalikud ettevalmistused on tehtud.
Seotud lood
Maailmamajanduse jõujooned on kiiresti muutumas – seda tõestab BRICSi ja lääneriikide majanduste mahu pikajaaline võrdlus. Tektoonilised muutused globaalses majanduses toovad arvatavasti kaasa ka suured muutused geopoliitikas ja maailma finantskorras.