Uus seadus kaitseb pärijate tegelikke huve paremini

"Võimalike võlgade või muude kohustuste osas soovitan ma igaühel, kellel on pärandi osas kahtlus, et kohustused on suuremad kui saadav varaline hüve, teha igal juhul inventuur, mis annab selge ettekujutuse, kas teha otsus loobumiseks või mitte."

Pevkuri sõnul pankade jaoks siin probleemi ei teki. "Pank on võlausaldaja rollis ja kui võlgnik on surnud, tekib pangal õigus nõuda kohustuse täitmist pärijatelt," selgitas Pevkur

Nordea, Sampo ja Hansapank kinnitasid kõik, et pärimisseadus pankade jaoks midagi ei muuda. Pealegi jääb seaduse tegeliku rakendumiseni veel pea aasta.

"Reeglina on pärija huvitatud pärandajale kuulunud tagatisvara ja muude asjade omandamisest ja võtab seetõttu enda kanda ka pärandaja laenukohustuse, kuna tagatisvara väärtus tavaliselt ületab laenukohustuse suurust," rääkis Nordea panga peajurist Harry Vaher.

"Küllap käituvad pärijad ratsionaalselt ka edaspidi," kommenteeris Vaher. "Seega ei näe me ette, et uus regulatsioon pärijate käitumist selles osas põhimõtteliselt muudaks."

Vaheri sõnul ei ole Nordea panga praktikas varem ette tulnud sellist probleemi, et keegi pärijatest ei soovi surnud laenusaaja maksekohustusi üle võtta.

Sampo panga juristid ütlesid, et pankade jaoks ei tohiks see olulisi muudatusi kaasa tuua, kuna pangad on pärimisprotsessis täitjad.

Hansapank on valmis jagama oma seisukohti ja muudatusi aasta teisel poolel, kui seaduse rakendamiseks vajalikud ettevalmistused on tehtud.