Uued turule sisenejad, kellele tööjõuhinnad valdkonnas võõrad, alahindavad tihtilugu nõudmisi, mis töötajad tööandjale esitavad, ning teevad seetõttu ebaõnnestunud valikuid.
Nii mõnigi Baltimaades kanda kinnitada sooviv välisfirma üllatub, et Eesti keskmine kuupalk on 700 eurot ja peaaegu igas kodus kasutatakse internetti ja e-teenuseid. Eesti ei ole enam see arenguriik, kus 15 aastat tagasi välismaine bränd inimesi jalust nõrgaks võttis ja sellele tormi joosti.
Nõudmised ametikohale kandideerijale ja sellele vastav pakkumine on aga tihti tasakaalust väljas. Välisfirma ootused müügiesindajale on suured.
Tööle oodatakse iseseisvat, otsustus- ja algatusvõimelist erialase kõrgharidusega ning mõne-aastase töökogemusega keeli valdavat suhtlusaldist inimest. Ehk siis juhtimisvõimetega inimest, kes edendaks firma tegevust tervikuna.
Näiteks soovis üks Saksa kontsern leida endale müügiesindajat. Kontsern tegeles väärilise inimese otsimisega peaaegu aasta.
Emafirma esindaja aga oli puudulikult informeeritud ning jagas laialt levinud ekslikku arvamust, et Eestis saab müügiesindaja palka umbes 1000 eurot kuus ning lisaks on vaja vaid autot ning mobiiltelefoni.
Tegelikult pakutakse selliseid töötingimusi müügimeestele, kel vastutus oluliselt väiksem.
Saksa eksportöör oma kasina portfelliga siin vajalikku turule sisenejat ja äri eestvedajat ei motiveeri.
Pärast järjekordset ebaõnnestunud valikut, lõpetades katseajal töösuhte ebasobiva kandidaadiga, jõutakse tulemusele, et aasta on möödas, aga ollakse tagasi seal, kus alustati.
Praeguseks on Eesti majandus saavutanud taseme, kus heade omadustega ja hinnatud töötajad on lojaalsed oma tööandjale, kes on neile loonud väga head töö- ja palgatingimused.
Selliseid inimesi on võimalik tööle saada ainult n-ö üleostmise teel, kuid ei saa öelda, et see oleks kerge tee.
Eesti ettevõtetes on töötajad suhteliselt hästi motiveeritud. Näiteks on levinud, et tööandja hoolitseb lisaks töötasudele ja muudele soodustustele ka töötaja tervise eest (nt trennipääsmed ja tasuta tervisekontroll), võimaldab kodutöö päevi (töötajatel on sülearvutid) ja korraldab firmaüritusi (nt koos pereliikmetega suusapuhkus Lõuna-Eestis).
On oluline mõista, et igale inimesele läheb selline suhtumine korda ning valiku langetamisel tulevad mängu ka emotsioonid.
Vajalik on jõuda selgusele konkreetsetes nõudmistes ning nendega siis õiglane pakkumine vastandada.
Autor: Marge Vellesalu
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.