Väikearendaja nõuab Helmeselt kohtus 1,4 miljonit krooni

"Vita tahab õigluse jalule saada ja jõuda tõdemuseni, kas on võimalik eetiliselt äri ajada või öeldakse, et nii peabki olema. Kas tasub ajada ausat äri edasi või samasuguseks muutuda. Valdkond on huvitav ja tahaks edasi tegeleda. Tahaks Euroopasse mina, aitab bütsantslikest reeglitest. Soov on anda kurikaeltele selge signaal, mis ees võib oodata, hoolimata kohtu otsusest. Alatus ei saa jääda vaka alla,“ lisas ta.

„Jah, Vita Group on esitanud meile nõude tema kui potentsiaalse allhankijaga sõlmitud konfidentsiaalsuslepingu arvatavas rikkumises.

Üsna üllatav nõue, sest meie oma teadmises seda konfidentsiaalsuslepingut rikkunud ei ole, veel vähem sellega Vita Groupile ärilist või moraalset kahju tekitanud,“ ütles ASi Helmes nõukogu esimees Jaan Pillesaar.

„Kõnealuse konfidentsiaalsuslepingu eesmärk oli võimalike allhanketööde ostmine Vita Groupilt. Paraku osutus Vita Groupi poolt soovitav allhanke hind mõistusevastaselt kõrgeks - kõrgem kui see hind, millega Vita Group ise samas hankes pakkumise tegi. Loomulikult ei soovinud Helmes sellist eriti kallihinnalist allhanketeenust osta ning nii me ka andsime teada Vita Groupile,“ lisas ta.

„Helmes võitis selle hanke, kuid Vita Groupilt me hanke võitmiseks küll mingit sellist informatsiooni ei saanud, mis ei oleks olnud avalik teave või mis oleks kuidagi aidanud Helmesel hanget võita. Seda näitab ka asjaolu, et Vita Groupi enda pakkumine samas riigihankes oli hinnalt kolmandiku võrra kallim Helmese pakkumisest ja jäi riigihankes kolmandaks. Oma pakkumise hinna kujundas Helmes turustatistika põhjal, mitte Vita Grupilt saadud info alusel. Kui me oleks kasutanud Vita Grupi infot, oleks meie pakkumise hind olnud mitte kolmandiku madalam, vaid 1% madalam. Täna töö käib ja klient on rahul nii tööga kui ka selle oluliselt parema hinnaga, millega ta Helmesega lepingu sõlmis,“ ütles Pillesaar.

Riigile kuuluva Andmevara turundusdirektori Jorgen Sumini sõnul on olukord IT-turul karm, kuna Eesti vajaduste rahuldamiseks on puudu 500-700 programmeerijat. „Osa inimeste palgast moodustab suure osa klassi-, kursuse- ja endiste töökaaslaste ülemeelitamine. Näiteks pakutakse firmades kuupalgaga võrdset tasu, kui keegi tööle meelitatakse. Sama suur summa makstakse preemiaks siis, kui värvatud töötaja katseaja läbib, et inimesel tekiks motivatsioon uustulnukal aidata firmasse sisse sulada," lisas ta. Alati on oht, kui keegi firmast lahkub, tehakse ka teistele töötajatele pakkumised. Näiteks võetakse ette lahkuja MSNi kontaktide nimekiri ja tehakse pakkumised. Või otsitakse kontakte klientide kaudu. „Näiteks kui Äripäev juurutaks uue kliendihaldustarkvara, siis tullakse küsitakse, kes oli projektijuht ja kas oli hea. Hiljem helistatakse talle ja tehakse pakkumine, et Äripäev soovitas,“ tõi ta näite kohati suisa jõhkrast IT-meeste üleostmisest.