Ajuoperatsioon viis tagasi minevikku

„Ta kirjeldas 30 aasta eest toimunud sündmust ühes pargis; oma tolleaegset tüdruksõpra, kes seal viibis; ning riideid, mida inimesed kandsid. Stseen oli tema ajus värvilisena. Inimesed rääkisid, kuid ta ei saanud aru, mida nad ütlesid,” kirjeldas Lozano patsiendi kogetut ajakirjas Annals of Neurology avaldatud artiklis.

Pärast kolm nädalat väldanud hüpotaalamuse stimuleerimist paranes märgatavalt ka seni avalikustamata nimega patsiendi õppimisvõime. „Tema sooritused paranesid tunduvalt. Kui saatsime elektroodidesse voolu, paranes oluliselt tema võime jätta meelde talle koos näidatud objekte. Kui suurendasime voolutugevust, tekkisid mälupildid ammustest sündmustest ning edasi ka konkreetsete sündmuste meenutused, nagu näiteks stseen pargis. Kui aga vool välja lülitada, kaovad ka mälestused kiiresti,” kirjeldas Lozano. Avastus hämmastas teadlasi, sest hüpotaalamust ei seostata üldiselt mäluga.

Professor Lozano on aju stimuleerimise alal üks maailma tunnustatumaid autoriteete. Ta on Parkinsoni tõve ravimiseks viinud läbi üle 400 operatsiooni. 28 operatsiooni on ta teinud depressiooni ravimiseks. Värskel avastusel on tema sõnul väga suur potentsiaal.

„See annab meile võimaluse saada teada, millised aju piirkonnad on mäluga seotud. See annab võimaluse ravida Parkinsoni tõbe nii, nagu oleme juba ravinud depressiooni. Avastusest võib mäluprobleemidega inimestele olla palju abi,” ütles ta.

Hetkel on uurijad oma meetodit katsetamas kolmel Alzheimeri tõbe põdeval patsiendil. Elektroodid on ühendatud kolju all paikneva juhtme abil patareiga, mis asub patsiendi rinnal naha all. Patarei annab elektroodidele ühtlast voolu. Patsiendi jaoks on protseduur valutu ja märkamatu.

„Tegemist on sama vahendiga, millega ravime ka Parkinsoni tõbe. Parkinsoniga kaasnevate motoorsete probleemide ravimisel on elektroodid väga efektiivsed, neid on kasutatud enam kui 40 000 inimese ravimisel. Alzheimeri ravimisel oleme aga alles algusjärgus ning tahame näha, kas sellest antud juhul üldse kasu on. Igal juhul on tegemist täiesti uue viisiga Alzheimeri ravimiseks,” ütles Lozano.

Briti teadlased tervitasid avastust. „Kui nad oleksid lihtsalt öelnud, et stimuleerime hüpotaalamust Azheimeri tõve ravimiseks, siis oleks mu küsimus: miks just hüpotaalamust? Ilma õnneliku juhuseta poleks keegi selle peale tulnud. Juhusel on teadusavastuste saamisloos alati väga suur roll olnud,” ütles Bristoli ülikooli psühhofarmakoloogia lektor Andrea Malizia

„Tegemist on väga eesrindliku uurimistööga. Tulemused on põnevad, kuid esialgu on nad läbi viidud kõigest ühe inimese peal. Teema vajab palju põhjalikumat uurimist,” ütles Alzheimeri tõve ühingu teaduskoordinaator Ayesha Khan.