Teadlased taastasid ajuoperatsiooni käigus
kogemata patsiendi mälus detailsed pildid mitmekümne aasta tagustest
sündmustest. Avastus võib olla oluliseks läbimurdeks mälu tööpõhimõtete
lahtimõtestamisel.
Operatsiooni eesmärgiks oli tegelikult hoopis vähendada umbes 190 kilo kaaluva mehe söögisu, stimuleerides aju elektroodidega. Isu patsiendil paraku ei vähenenud, kuid selle eest suutis ta kirjeldada detailselt 30 aasta eest toimunud sündmust. Hiljem läbiviidud testid kinnitasid, et aju stimuleerimine elektrivooluga parandas oluliselt ka mehe õppimisvõimet, kirjutas The Independent.
Teadlased on läbikukkunud isuvähendamisvahendit hakanud nüüd hoopis Alzheimeri tõve ravimisel katsetama ning esialgsed tulemused on julgustavad. Edu korral võiks ravist abi olla miljonitele degeneratiivsete närvihaiguste käes kannatajatele. „Ravitud on kolme patsienti,” ütles uurimistööd juhtiv Toronto läänehaigla neurokirurgia professor Andres Lozano.
„Esimest korda,õnnestus ajusse viidud elektroodide abil patsiendi mälu parandada,” ütles Lozano.
„Ta kirjeldas 30 aasta eest toimunud sündmust ühes pargis; oma tolleaegset tüdruksõpra, kes seal viibis; ning riideid, mida inimesed kandsid. Stseen oli tema ajus värvilisena. Inimesed rääkisid, kuid ta ei saanud aru, mida nad ütlesid,” kirjeldas Lozano patsiendi kogetut ajakirjas Annals of Neurology avaldatud artiklis.
Pärast kolm nädalat väldanud hüpotaalamuse stimuleerimist paranes märgatavalt ka seni avalikustamata nimega patsiendi õppimisvõime. „Tema sooritused paranesid tunduvalt. Kui saatsime elektroodidesse voolu, paranes oluliselt tema võime jätta meelde talle koos näidatud objekte. Kui suurendasime voolutugevust, tekkisid mälupildid ammustest sündmustest ning edasi ka konkreetsete sündmuste meenutused, nagu näiteks stseen pargis. Kui aga vool välja lülitada, kaovad ka mälestused kiiresti,” kirjeldas Lozano. Avastus hämmastas teadlasi, sest hüpotaalamust ei seostata üldiselt mäluga.
Professor Lozano on aju stimuleerimise alal üks maailma tunnustatumaid autoriteete. Ta on Parkinsoni tõve ravimiseks viinud läbi üle 400 operatsiooni. 28 operatsiooni on ta teinud depressiooni ravimiseks. Värskel avastusel on tema sõnul väga suur potentsiaal.
„See annab meile võimaluse saada teada, millised aju piirkonnad on mäluga seotud. See annab võimaluse ravida Parkinsoni tõbe nii, nagu oleme juba ravinud depressiooni. Avastusest võib mäluprobleemidega inimestele olla palju abi,” ütles ta.
Hetkel on uurijad oma meetodit katsetamas kolmel Alzheimeri tõbe põdeval patsiendil. Elektroodid on ühendatud kolju all paikneva juhtme abil patareiga, mis asub patsiendi rinnal naha all. Patarei annab elektroodidele ühtlast voolu. Patsiendi jaoks on protseduur valutu ja märkamatu.
„Tegemist on sama vahendiga, millega ravime ka Parkinsoni tõbe. Parkinsoniga kaasnevate motoorsete probleemide ravimisel on elektroodid väga efektiivsed, neid on kasutatud enam kui 40 000 inimese ravimisel. Alzheimeri ravimisel oleme aga alles algusjärgus ning tahame näha, kas sellest antud juhul üldse kasu on. Igal juhul on tegemist täiesti uue viisiga Alzheimeri ravimiseks,” ütles Lozano.
Briti teadlased tervitasid avastust. „Kui nad oleksid lihtsalt öelnud, et stimuleerime hüpotaalamust Azheimeri tõve ravimiseks, siis oleks mu küsimus: miks just hüpotaalamust? Ilma õnneliku juhuseta poleks keegi selle peale tulnud. Juhusel on teadusavastuste saamisloos alati väga suur roll olnud,” ütles Bristoli ülikooli psühhofarmakoloogia lektor Andrea Malizia
„Tegemist on väga eesrindliku uurimistööga. Tulemused on põnevad, kuid esialgu on nad läbi viidud kõigest ühe inimese peal. Teema vajab palju põhjalikumat uurimist,” ütles Alzheimeri tõve ühingu teaduskoordinaator Ayesha Khan.
Seotud lood
Ameerika teadlaste avastus annab uut
lootust nägemise taastamiseks.
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.