• OMX Baltic−0,72%305,21
  • OMX Riga0,08%874,94
  • OMX Tallinn−0,82%1 902,93
  • OMX Vilnius−0,47%1 187,17
  • S&P 5000,24%6 129,58
  • DOW 300,02%44 556,34
  • Nasdaq 0,07%20 041,26
  • FTSE 100−0,01%8 766,73
  • Nikkei 2250,25%39 270,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%95,64
  • OMX Baltic−0,72%305,21
  • OMX Riga0,08%874,94
  • OMX Tallinn−0,82%1 902,93
  • OMX Vilnius−0,47%1 187,17
  • S&P 5000,24%6 129,58
  • DOW 300,02%44 556,34
  • Nasdaq 0,07%20 041,26
  • FTSE 100−0,01%8 766,73
  • Nikkei 2250,25%39 270,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%95,64
  • 07.02.08, 10:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läbi kiviseina kunsti juurde

Eelkõige Euroopas on paljud väärtuslikud kunstiteosed valitseva võimu vahetudes sattunud ebasoosingu ja paljudel juhtudel ka seina katva krohvikihi alla. Nende nägemiseks pole aga tingimata tarvis haamrit ja meislit.
Seni on üle maalitud või krohvitud teoste vaatluseks kasutatud röntgenkiirgust, kuid nüüd on sellele lisandunud võimalus varjatud aardeid terahertsilise sagedusega elektromagnetlainete abil uurida, kirjutas fyysika.ee Science Daily vahendusel.
Elektromagnetlainete skaalal ei ole põhimõttelisi piire, ühte kitsast sagedusvahemikku tajub inimene nähtava valgusena, palju suurema lainepikkuse korral on tegemist raadiosignaaliga. Nimetatud kahte on juba pikka aega olnud võimalik kunstlikult tekitada, ent terahertsi lähedase sagedusega kiirgureid valmistatakse alles viimastel aastakümnetel. Selle kiirguse eelisteks on võime tuvastada ka pliiatsijooni ja teisalt, erinevalt röntgenkiirgusest, praktiliselt olematu mõju vaadeldavale objektile.
Tehnoloogia iseenesest ei ole uus, seda rakendatakse näiteks USA kosmosesüstikute kütusemahutite vahtisolatsiooni struktuuri uurimiseks, küll on uus tema kasutamine kunstiväärtuste tuvastamisel. Niisuguseid rakendusi uuriski rühm Michigani ülikooli teadlasi koostöös Louvre'i muuseumiga Pariisis.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.02.25, 16:06
Edetabel: Eesti on kullavarude poolest maailma viimaste seas
Keskpankade kullareservid on jõuliselt kasvamas, millele on peamiselt kaasa aidanud arenevate riikide ostud, aga ka mitmed Ida-Euroopa riigid. Eesti Pank on nii kullareservide mahu kui ka osakaalu poolest maailmas viimaste seas, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele