Eelkõige Euroopas on paljud väärtuslikud
kunstiteosed valitseva võimu vahetudes sattunud ebasoosingu ja paljudel juhtudel
ka seina katva krohvikihi alla. Nende nägemiseks pole aga tingimata tarvis
haamrit ja meislit.
Seni on üle maalitud või krohvitud teoste vaatluseks kasutatud röntgenkiirgust, kuid nüüd on sellele lisandunud võimalus varjatud aardeid terahertsilise sagedusega elektromagnetlainete abil uurida, kirjutas
fyysika.ee Science Daily vahendusel.
Elektromagnetlainete skaalal ei ole põhimõttelisi piire, ühte kitsast sagedusvahemikku tajub inimene nähtava valgusena, palju suurema lainepikkuse korral on tegemist raadiosignaaliga. Nimetatud kahte on juba pikka aega olnud võimalik kunstlikult tekitada, ent terahertsi lähedase sagedusega kiirgureid valmistatakse alles viimastel aastakümnetel. Selle kiirguse eelisteks on võime tuvastada ka pliiatsijooni ja teisalt, erinevalt röntgenkiirgusest, praktiliselt olematu mõju vaadeldavale objektile.
Tehnoloogia iseenesest ei ole uus, seda rakendatakse näiteks USA kosmosesüstikute kütusemahutite vahtisolatsiooni struktuuri uurimiseks, küll on uus tema kasutamine kunstiväärtuste tuvastamisel. Niisuguseid rakendusi uuriski rühm Michigani ülikooli teadlasi koostöös Louvre'i muuseumiga Pariisis.
Seotud lood
Keskpankade kullareservid
on jõuliselt kasvamas, millele on peamiselt kaasa aidanud arenevate riikide ostud, aga ka mitmed Ida-Euroopa riigid. Eesti Pank on nii kullareservide mahu kui ka osakaalu poolest maailmas viimaste seas, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetest.