Jõhvi raudteejaama asemele võib kerkida uus büroohoone

Jõhvi linnaservas betoonitehast omav OÜ Liisbet Invest teatas vallavalitsusele, et on valmis alustama raudteejaama rekonstrueerimist ning selle nimel looma vallaga ühisettevõtte, mis hakkaks haldama uut büroo- ja raudteejaama hoonet, kirjutas Põhjarannik. Rekonstrueerimise all mõtles firma aga senise, 1949. aastal ehitatud raudteejaama maatasa tegemist ning täiesti uue hoone rajamist.

"Eelmisel aastal tehtud ülevaatusest selgus, et hoone on pikaajalisest kütmata seismisest täielikult amortiseerunud. Hoone ruumiprogramm ning ruumide kõrgused ei luba majale ka mingit optimaalset kasutusotstarvet leida," sõnas Liisbet Investi tegevjuht Meelis Tint. Tema sõnul kavandatakse Kooli tänavasse mitmeid uusehitisi, nagu Kersti Võlu koolituskeskus ning Reval Auto müügiesindus, ja seetõttu on raudteejaama hoone seal sobimatu, kuna piirneb teisest küljest 1960. aastate stiilis olmehoonega. "Pärast uusehitiste valmimist oleks piirkonnas täielik eri arhitektuurivoolude kakofoonia," arvas Tint. Kui muinsuskaitseliselt peaks selguma piirangute vajadus, oleks võimalik osaline fassaadide säilimine, lisas ta. Muinsuskaitset võimalikud lammutajad siiski kartma ei pea, sest hoone ei ole kaitse all, kinnitas ameti Ida-Virumaa vaneminspektor Tõnis Taavet.

Hoone lammutamist pooldab ka vallavanem Tauno Võhmar. "See hoone on küll oma ajastu sümbol, kuid teda taastada pole mõistlik," lausus ta.

Ent otsustamine, kas lasta buldooserid vanale raudteejaamale peale või mitte, pole siiski kohaliku võimu pädevuses: maja kuulub riigile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis selle 2006. aastal hoonestusõiguse lepinguga Eesti Raudteele, mille eest viimane igal aastal maksab riigile 83 000 krooni. "Müüa on meil seda keeruline," sõnas Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase, "kuna tegemist on riigivaraga ja otsuse peab tegema ministeerium." Eesti Raudtee kinnitab aga valmisolekut raudteejaama hoone sümboolse hinna eest välja rentida, sest ettevõttel endal seda maja tegelikult vaja pole. Küsimusele, kuidas vaataks aga raudtee-ettevõte sellele, kui praegune jaam lammutatakse ning sinna uus hoone ehitatakse, vastas Glase, et sellisel juhul peaks olema selgelt määratletud, missugune saaks olema selle hoone tulevik. "Me ei tahaks endale probleeme, et keegi ehitab sinna näiteks kortermaja ja siis hakkab Eesti Raudtee saama ettekirjutusi lubamatu mürataseme pärast," tõi Glase näite.