Pasti sõnul tuleb rääkida inimeste kaudu, kes on sihtgrupi arvamusliidrid, sest nende usalduskvaliteet on kõige suurem.
Vältida tuleks inimeste segadusse ajamist. „Erki Nool on olümpiavõitja, kellele meeldib Eesti ja kes omakorda mulle meeldib. Kui ta reklaamib spordiasju, siis ei ole palju vaja selleks, et ma teda usuks. Kui ta reklaamiks Russki Standarti, siis tekib mõte, kas olen mina loll või Nool valetab,“ näitlikustas Past.
„Ärikeel pole armuluule. Pank saatis mulle õppelaenu intressi nõudekirja, kus ta kõigepealt ülistas ennast ja siis tuli teade, et maksa intress ära. Sõnum oli, et pank on nii hea, aga sina oled tõbras. Võiks pisut inimlikum olla, et inimene oleks rahul, jääks kauem ettevõttega,“ rääkis Past ärikeele nüanssidest.
Pasti sõnul ei saa firmade halvas kuvandis süüdistada ajakirjandust. „Ajakirjanikud pakuvad seda, mida lugeja ootavad, draamat ja närvikõdi, kui inimesed tahavad finantsanalüüsi, küll siis oleks Economisti sarnane asi, kuid suurim läbimüük on ikkagi Kroonikal ja SL Õhtulehel. Ärme süüdista, neid me muuta ei saa. Oluline on ise oma lugu rääkida, sest see firma juht, kelle töötajad on 24 tundi ettevõtte saadikud, on õnnelik. Kuvand tuleb koos töötajatega välja töötada,“ selgitas Past.
Past tõi näite, kus firma juhtkond nägi ettevõtet inglina, klienditeenindajad saatanana, suurim kahju oli, et ka klientidel oli teenindajatega sarnane vaade.