Presidendid: Venemaa on astunud üle punase joone

09. august 2008, 19:27

Eesti, Läti, Leedu ja Poola president tegid
ühisavalduse, kus väitsid, et Venemaa on astunud üle punase joone, ja küsisid,
kas iseseisva riigi vastu sõttaläinud riik saab olla ELi partner.

Presidentide avaldus:

Meie, endiste anastatud, kuid täna Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluvate riikide - Eesti, Läti, Leedu ja Poola - juhid, oleme sügavalt mures Vene Föderatsiooni Gruusia-vastase tegevuse pärast.

Mõistame hukka Vene militaarjõudude tegevuse suveräänse ja iseseisva Gruusia vastu.

Kasutame kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid, et Vene militaarjõudude ühepoolset agressiooni selle Euroopa väikeriigi vastu ei vaikitaks maha ning et sellele ei reageeritaks üksnes sisutühjade avaldustega, mis võrdsustavad ohvrid tagakiusajatega. Seepärast palume tungivalt oma valitsustel võtta arutlusele ning tõstatada nii Euroopa Liidus kui Põhja-Atlandi Nõukogus järgmised küsimused:

- Kas praeguseid Venemaa ametivõime saab üldse nimetada Euroopa Liidu adekvaatseteks strateegilisteks partneriteks?

- Kas Euroopa demokraatlike riikide pere saab jätkata kahepoolselt kasulikku dialoogi riigiga, mis kasutab teise iseseisva riigi vastu raskerelvi?

- Pole mõtet jätkata viisalihtsustuse programmi riigiga, mis ei täida Euroopa Liidu seatud tingimusi isegi minimaalsel tasemel ning mis kasutab viisalihtsustust Vene Föderatsiooni passide väljastamiseks välismaalastele, seejärel aga kuritarvitab seda Euroopa Liidu antud privileegi, et nõuda endale õigust interventsiooniks, öeldes, et "me kaitseme Vene kodanikke" Lõuna-Osseetias.

- Vene Föderatsiooni tegevus Gruusias peab mõjutama läbirääkimisi Vene Föderatsiooniga, muuhulgas ka kõnelusi partnerlus- ja koostööleppe üle;

Rõhutame, et Vene "rahuvalve operatsioonide" mandaat riigi vahetus naabruses on ilmselgelt ammendunud. Vene Föderatsioon on astunud üle nn punase joone konfliktipiirkonnas rahu ja stabiilsuse tagamisel ning Venemaa kodanike kaitsmisel väljaspool Venemaa piire.

Euroopa Liit ja NATO peavad võtma initsiatiivi ning seisma vastu imperialistliku ja revisionistliku poliitika levitamisele Ida-Euroopas. Kuna praegune olukord on osutunud ebaefektiivseks, tuleks luua uued rahvusvahelised rahutagamisjõud.

On kahetsusväärne, et Gruusiale NATO liikmesusprogrammi (Membership Action Plan, MAP) mitteandmist on tõlgendatud kui rohelise tule andmist agressioonidele selles piirkonnas.

Usume, et Euroopa Liit ja NATO peaksid Euroopa ja Atlandiülese stabiilsuse ja turvalisuse võtmeorganisatsioonidena mängima juhtivat rolli vabaduse, turvalisuse ja heaolu kindlustamisel mitte üksnes Euroopa Liidu liikmesriikides, vaid ka naabrusriikides.

Selle konflikti lahendamine on Euroopa Liidu ja NATO usaldusväärsuse lakmustestiks, tõestamaks kõigile Euroopa Liidu ja NATO liikmetele, liikmesust taotlevatele riikidele ning demokraatlikele partneritele, et need organisatsioonid väärivad liikmeks ja partneriks olemist.

See avaldus on avatud liitumiseks kõigile demokraatlike riikide juhtidele.

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves

Läti Vabariigi president Valdis Zatlers

Leedu Vabariigi president Valdas Adamkus

Poola Vabariigi president Lech Kaczynski

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. August 2008, 12:11
Otsi:

Ava täpsem otsing