• OMX Baltic−0,31%317,36
  • OMX Riga0,05%881,6
  • OMX Tallinn−0,01%2 126,22
  • OMX Vilnius0,99%1 466,34
  • S&P 500−0,38%7 337,11
  • DOW 30−0,63%49 596,97
  • Nasdaq −0,13%25 806,2
  • FTSE 100−0,76%10 199,28
  • Nikkei 225−0,19%62 713,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%87,67
  • OMX Baltic−0,31%317,36
  • OMX Riga0,05%881,6
  • OMX Tallinn−0,01%2 126,22
  • OMX Vilnius0,99%1 466,34
  • S&P 500−0,38%7 337,11
  • DOW 30−0,63%49 596,97
  • Nasdaq −0,13%25 806,2
  • FTSE 100−0,76%10 199,28
  • Nikkei 225−0,19%62 713,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%87,67
  • 09.09.08, 19:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Alkoholiaktsiisi tõus jättis riigi lisarahast ilma

Eesti Alkoholitootjate Liidu esialgsetel andmetel langes alkoholiaktsiisi laekumine riigikassasse tänavu augustis mullusega võrreldes oluliselt, jäädes 74,6 miljoni krooni võrra väiksemaks, kuigi aktsiisimäära on vahepeal 32,9% tõstetud.
2007. aasta augustis laekus alkoholiaktsiisi 198,3 miljonit krooni, mida on 60% rohkem kui tänavu augustis. Alkoholitootjate Liidu andmetel langes 2008. aasta juulis Eestis toodetava ja turustatava viina maht 60% ning augustis vastavalt 50% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
„Järjestikuste aktsiisitõusudega on ettevõtluskeskkonda oluliselt kahjustatud. Esimesena jäid hammasrataste vahele alkoholi tootvad ja eksportivad ettevõtted AS Onistar ja AS Almo, kes on juba tootmise seisanud või pankrotistunud. Mõlemad ettevõtted andsid kokku otseselt või kaudselt tööd sadadele inimestele ning olid ka arvestatavad oma toodangu eksportijad,” ütles Eesti Alkoholitootjate Liidu juht Janek Kalvi.
„Alkoholitootjate Liidu hinnangul ei anna aktsiiside tõstmine oodatud tulemusi riigikassa täitmiseks, vaid näitab ilmekalt, et aktsiise läbikaalumata tõstes võib tekkida olukord, kus maksulaekumised hoopis oluliselt vähenevad,” tõdes Janek Kalvi, kes lisas, et majanduse jahtudes, mil palgatõus on pidurdunud, ent inflatsioon jätkuvalt kasvab, võib osa tarbijaid suunduda sfääri, kus makse ei maksta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Praegust situatsiooni võib võrrelda olukorraga, mis juhtus pärast 1998. aastal toimunud 26% aktsiisimäärade kergitamist. 1999. aastal laekus riigieelarvesse ainult 69% plaanitud aktsiisitulust, samas tõusis illegaalse kange alkoholi osakaal Konjunktuuriinstituudi andmetel 20-25%-lt lausa 44-46 %-ni,” tõi Kalvi näiteid varem juhtunust.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele