Rumeeniat ilmestavad mägilossid

28. november 2008, 17:43

Rumeenia lahutamatuks osaks on mägilossid,
mida jagub seal pea igasse suuremasse asulasse.

Ligi kolmandikku Rumeeniast katavad mäed ning seal kandis sõites pole kasu muidu heast abimehest GPS-seadmest. Kahjuks pole jõutud seda riiki kaartidele korralikult panna ning soovitav on osta kohalik teedeatlas. Vastasel juhul võib suurde Rumeeniasse suhteliselt kiiresti ära eksida.

Võimsad ja suurejoonelised mäed on hingematvalt kaunid ning tekitavad himu vaadata mäetipust alla. Tavaliselt peab selleks läbi käima pika ja väsitava tee, kuid õnneks on Rumeenias ehitatud paljud autoteed ka mägedesse.

Nädalavahetuse mägedes veetmise on rumeenlased võtnud omale südameasjaks. Väga paljud pered sõidavad mitmeks päevaks telkidega kõrgustesse, et nautida seda imelist loodust ja kaunist vaatepilti. Lõputult mägiteid, vasakul ja paremal rohetavad jalamid ehk väga mitmekülgne autosõit on asi, mis jääb Karpaate külastavaid turiste veel pikalt meenutama.

Krahv Dracula 40 000 ohvrit
Rumeeniaga seostub kindlasti kõigile krahv Dracula ehk Vlad Tepes – kuulus vampiir, kes on elanud sadu aastaid. Kahjuks või õnneks on see kirjaniku poolt väljamõeldud tegelane. Dracula puhul oli tegu ühe tuntud suguvõsa liikmega, kes sai kuulsaks kurjategijate ja vaenlaste teibasse ajamisega.

Tõeline krahv Vlad Dracul sündis aastal 1431 Shigishuara linnas. Tema isa oli Valahhia vürst ning poega hakati kutsuma Draculaks ehk Draculi pojaks.

Türgi vastu sõdides ei tuntud seal kandis vaenlaste vastu mingit halastust – need aeti lihtsalt teibasse. Ainult türklaste väeülemale tehti erand: tema aeti kullatud otsaga teibasse.

Väidetavalt ajas krahv Dracula teibasse kuni 40 000 inimest. Müüdid räägivad, et julm valitseja jõi vaenlase verd, et ammutada sellest jõudu. Ta hukkus 1476. aasta detsembris lahingus türklastega Bukaresti lähedal.

Draculal on Rumeenias üldiselt rahvuskangelase maine, kuna tema poliitika tulemusena ei suutnud türklased Rumeeniat vallutada ning ta siiras pühendumus oma kodumaa kaitsele äratab poolehoidu siiamaani.

Krahv Dracula õiget elukohta Cetatea Poienaris ei viida turismifirmade poolt vaatama. Soovides kauni vaatega majavaremeid uudistada, tuleb turistil ise tee hooneni leida. Valmis peab olema ka vähemalt kilomeetriseks ülesronimiseks, kuna lossi varemed asuvad kõrgel mäe otsas.

Brani loss vampiirituruga
Mitte kaugel Brasovist asub Brani linnake, kus on Bram Stokeri poolt kuulsaks kirjutatud Dracula loss. Kuigi tegelikul pole see kuidagi seotud verejanulise vampiiriga.

1377. aastal ehitatud Brani loss pidi algselt kaitsma tähtsat kaubateed türklaste eest. See asus strateegilises kohas, mis jääb Transilvaania piirialadele. Nii loodeti ära hoida röövlite saabumist riiki ja kindlustada kaupmeeste turvalist liikumist.

Õnneks jäi loss sõdadest laastamata. Tänaseks päevaks on hoone väga heas seisus ning annab suurepärase ülevaate sajandite tagusest elu-olust. See väga kaunis kindlus ei tohiks kultuurihimulist inimest kuidagi külmaks jätta.

Muuseumina kasutusse võetud loss on turistide poolt väga suurt tähelepanu saanud just nimelt Dracula legendi pärast. Kuna aga Rumeenia suurimaid kaubamärke on vampiir, siis ka selle lossi ette on ehitatud turg, kus müüakse kõikvõimalikku nänni.

Pelesi kuningalossi vana tolmuimeja
Brasovi lähedal asub Sinaia linn, kus on Rumeenia kuninga suveresidents. Lossi lasi aastail 1873-1883 ehitada kuningas Carol I, kes pärineb Hohenzollern-Sigmaringeni dünastiast. Kauni looduse keskel asuvas hoones kasutati esimesena Euroopas elektrit ja keskkütet. Lossis on siiamaani töökorras tsentraalne tolmuimeja, mille toruotsad paistavad tubade seintest.

Kogu loss on väärt vaatamist oma toreduse ja viimistletuse tõttu ning ideaalselt kujundatud hoone on kui muinasjutust välja võlutud. Uusrenessanssi stiilis Pelesi lossi peetakse üheks Euroopa kauneimaks rajatiseks. Seinu ning mööblit kaunistavad keerulised puidust tahutud skulptuurid.

1970ndatel suleti loss külastajaile 15 aastaks ning pärast hoolikat restaureerimist on rohkem kui 170 toaga hoone ilmselt parimas vormis. Praegu on Pelesi lossist kujunenud Rumeenia üks tähtsamaid muuseume, kuhu iga rumeenlane oma elus korduvalt satub.

Sighisoara imeline kindluslinn
Sighisoara asub Transilvaania regioonis ning asula loodi tõenäoliselt 12. sajandi lõpus, kui Ungari kuningas kutsus saksa kaupmehi ja käsitöölisi Transilvaaniasse. Dracula sünnipaigana tuntud Sighisoara kauneimaid ja paremini säilinud keskaegseid kindluslinnu kogu Euroopas.

Seal elas mõnda aega eksiilis ka Valahhia vürst Vlad II Dracul, kes müntis seal oma raha, millel esineb esmakordselt ka linna rumeeniakeelne nimekuju Sighisoara. Linnas sündis ka tema kurikuulus poeg Valahhia vürst Vlad III ehk Dracula.

Sighisoara peamiseks vaatamisväärsuseks on hästi säilinud keskaegne linnasüda, mille keskmes asub võimsa kellatorniga tsitadell. Seal omakorda paikneb maja, kus väidetavalt sündis Dracula. Just seesama Dracula ongi linna peamiseks turismiatraktsiooniks.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. December 2008, 17:04
Otsi:

Ava täpsem otsing