Pealinn seisab päris hästi

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule eelarve-eelnõu, mille kohaselt on järgmise aasta eelarve kogumaht ligi 8,1 miljardit krooni. Tallinna eelarve kasv on kolm korda madalam kui valitsuse riigikogule üle antud riigieelarve projektil. Riigieelarve kasvab praeguse seisuga järgmisel aastal 9,2 protsenti, Tallinna eelarve aga vaid 3,1 protsenti. Seega on linnaeelarvet koostades arvestatud praegust majanduskeskkonda ning jätkatud alalhoidlikku liini linna eelarvepoliitika jätkusuutlikkust silmas pidades.

Linna esmane kohustus on tagada kõigile linna elanikele vajalike avalike teenuste kättesaadavus ja linnaelu stabiilne areng. Kahjuks on riik lahti öelnud mitmetest oma tähtsatest kohustustest linnaelanike ees, mis seaduste või lepingutega on temale pandud.

Võrreldes tänavusega vähenevad eraldised riigieelarvest koolide remondiks 80%, teede ja tänavate korrashoiuks 41%, raamatukogude teavikuteks 17%, teatri tegevuseks 10%, samuti vähendatakse tasuta koolilõuna toidukorra maksumust 5%. Täiesti toetuseta jäävad nii loomaaed kui ka lauluväljak, mille investeeringuid riik kokkuleppe kohaselt toetada lubas. Rakendamata jäetakse ka uute lasteaiakohtade loomise meede, mis tähendab, et uute lasteaedade ehitamine jäetakse omavalitsuste kanda.

Riik on taganenud ka oma lubadusest toetada 1/3 ulatuses lähiaastate üht suurimat kultuurisündmust Eestis - Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011 - ning jätnud selle läbiviimise pea tervikuna Tallinna kanda. Pidime oma kulutused kultuuri ja hariduse valdkonnas üle vaatama ning tegema ümberpaigutusi, et põhilised vajadused saaksid ikkagi kaetud.

Tuleb mõista, et Tallinna arengust sõltub paljuski Eesti majanduse kulg tervikuna. Iseenesest ei muutu miski. Selleks, et elu läheks edasi, on tarvis olla aktiivne ja anda oma panus majanduskeskkonna paranemisele. Ilmselgelt peab linn püüdma ka keeruliste aegade kiuste jätkata tegevusi linna arengu tagamiseks ja seda ulatuses, mis praegu vähegi võimalik on, sest Tallinna arengust sõltub paljuski Eesti majanduse taastumine.

Just sellel eesmärgil on ka 2009. aastaks kavandatud olulisi investeeringuid kõigis linna tegevusvaldkondades ning jätkuvad ka koostööprojektid erasektoriga. Kui linna investeeringute kasv 2009. aastal on 8%, siis riigil jääb see 4,6% piiresse.

Muidugi me peame arvestama sellega, milline on majanduse üleriigiline prognoos. Siiski on majanduse olukord Tallinnas oluliselt parem kui riigis tervikuna. Meie ei ole bluffinud eelarvega ega tõstnud aktsiise, mille tulemusena kasvas ka inflatsioon.

Möödunud nädala alguses võttis Tallinna majandamise kohta seisukoha rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's, kui jättis paika Tallinna linna krediidireitingu. Viimastel kuudel on ju mitmetel meie lähikonna riikidel ja linnadel krediidireitingut alandatud. Novembris alandati Eesti riigi krediidireitingut stabiilsest negatiivseks. Lätiga on toimunud sama. Tallinn aga seisab päris hästi. Moody's ise põhjendab seda sellega, et Tallinna linna on hästi majandatud ja meie finantspositsioon on hea. See on minu jaoks viimase kuu kõige parem uudis. Mul on siiralt kahju, et Eesti meedia sellest peaaegu ei rääkinudki.

Linn ei saa ega tohi olla ühe päeva peremees, mis tähendab, et eelarvet koostades tuleb alati teha üsna keerukaid valikuid ning olla pigem alalhoidlik. Sellel aastal olime me suutelised tegema kaks positiivset lisaeelarvet, samal ajal pidi valitsus vastuvõetud riigieelarvet hiljem kärpima ja osa kulutusi tegemata jätma.

Liiga palju on riigi tegevuses meeleheidet ja ühepäevaperemehelikke otsuseid. Vastukaaluks püüab Tallinn arvestada mitte ainult tänase, vaid ka homse ja ülehomse päevaga ning kui kokku hoida, siis mitte arengu arvelt.