Edgar Savisaar

Vastuseks Mart Laari reformiplaanile pakub Edgar Savisaar restardikava, mille mõjul kasvaks Eesti majandus kaks kuni kolm korda kiiremini, kui Euroopa Liidus keskmiselt. Poliitikamuutuse eelduseks on Reformierakonna võimult kõrvaldamine.

Eesti alampalk tuleks järgmisel aastal tõsta 1000 euroni, teeb ettepaneku Keskerakonna juht Edgar Savisaar. Tema sõnul on vaja läbi viia pensionireform, mis võrdsustaks pensioniaastad ja tööaastad.

Üks inimene küsis minult pärast valimisi: “Aga mis saab nüüd? Oleme Keskerakonda kaks korda toetanud, aga midagi sellest muutunud ei ole, Ansip ja Laar on endiselt võimul.”

Paremjõudude häving kohalike omavalitsuste valimistel näitas muuhulgas peaminister Andrus Ansipi makromajanduspoliitika täielikku läbikukkumist. Ansipi makroökonoomiline eksperiment on viinud Eesti riigi kollapsisse ja valija on ütelnud selle kohta oma seisukoha.

Elus on sageli nii, et üks probleem tekitab teise ja too kolmanda ning järgneb ahelreaktsioon. Eriti hull on lugu siis, kui neid ahelreaktsioone on korraga mitu - teineteist võimendades tekitavad need probleemide kaose, millest on väga raske väljuda. Täpselt selline olukord on täna Eesti ettevõtluses kujunenud. Lahenduseks on sotsiaallaenude süsteemi väljatöötamine ja turuletoomine.

Viimases kvartalis 16,6 protsendini ulatunud Eesti SKP langus on tekitanud aktiivse diskussiooni selle üle, et kohe peaks meie majanduses järgnema kiire kasv.

Valitsusparteid püüavad jätta mulje, et valitsussektori eelarve defitsiit on ainuke euroga liitumise kriteerium ja selle täitmisel võib Eesti hakata kohe valmistuma pidulikuks euro kasutuselevõtuks. Reaalsus on mõnevõrra teistsugune: euroga liitumiseks tuleb täita mitte üks, vaid viis kriteeriumi ja nende täitmine ehk majanduslik lähenemine euroalale peab olema jätkusuutlik.

Andrus Ansip võib küll rikkis plaadi kombel korrata, et devalveerimist ei tule, kuid tegelikult ei paista tal ju olevat ka alternatiive. Võtmepäev on 18. oktoober. Ansipi positiivne stsenaarium on devalveerida kohe peale kohalike omavalitsuste valimisi.

Eesti majandus vajab lahendusi nii pikas perspektiivis kui tänasel taktikalisel tasemel. Pikaajalised meetmed majanduse jaluleaitamiseks on kahtlemata ekspordi soodustamine, ettevõtluse toetamine, tööpuuduse probleemi lahendamine jpm.

Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid püüavad riigieelarve katastroofilist seisu seletada selle kaudu, nagu oleks 2008. aasta lõpul toimunud riigi tulude laekumise ootamatu vähenemine. Esmapilgul näib, et see oligi nii.