EL andis pankade toetamise reeglites järgi

Läinud nädalal kritiseerisid ELi rahandusministrid eesotsas Saksamaa ja Rootsi rahandusministriga ELi liigse bürokraatia pärast, mis ei võimalda pankadele finantskriisis kiiresti vajalikku abi anda. Rootsi rahandusminister Anders Borg pahandas, et komisjon lubab toetada vaid üksikuid kriisipanku ega näe finantssüsteemi tervikuna.

Komisjoni täna avalikustatud suunised võimaldavad riikidel rekapitaliseerida kriisipankade kõrval ka panku, mis on tugeval alusel, et ergutada neid sel moel firmadele ja eraisikutele laenuandmist jätkama. Üle Euroopa üritavad riigid praegu hangunud laenuturgu uuesti käima saada.

Uus on see, et Komisjon lubab nüüd n.ö tugevamatele pankadele riigiabi anda soodsamatel tingimustel. Kui enne nõudis komisjon riigiabi korral minimaalseks intressiks 10%, siis nüüd võivad sellised pangad riigiabi saada ka 7%ga. See on abiks, kui tänastes tingimustes saaks turult sarnast laenu näiteks 15%ga, teatas komisjon.

Tagada tuleb, et pangad ei kasutaks riigiabi „agressiivse kommertstegevuse rahastamiseks, mis kahjustaks konkurente“.

Raha hinna arvestamisel võtab komisjon aluseks Euroopa keskpanga mudeli. Selle järgi võib intress ulatud 7%-9,3%ni.

Kriisipangad peavad aga riigiabi saamiseks nõustuma ulatuslike ümberkorraldustega kuni juhtkonna vahetuseni välja, et tagada pikemas perspektiivis nende elujõulisus.

Varem blokeeris Brüssel näiteks Prantsusmaa plaani toetada riigi kuut suurimat panka 10,5 miljardi euro suuruse kapitalisüstiga, et need suurendaks laenuandmist eraisikutele ja firmadele. Täna teatas komisjon, et Prantsusmaa plaan saab rohelise tule.

„Prantsusmaa rekapitaliseerimiskava tugevdab usaldust turgudel ning tagab reaalmajandusele vajaliku laenud, samas kui paigas on ka abinõud, mis aitavad vältida konkurentsi moonutamist,“ ütles Kroes.

Kroes lubas kinnitada ka Austria riigiabi paketi pankadele ning ilmselt saab rohelise tule ka Saksmaa plaan toetada Commerzbanki. Saksamaa suuruselt teine pank saab osana 80 miljardi euro suurusest pangaabi paketist 8,2 miljardi euro suuruse kapitalisüsti.