Euroopa vajab ühist pangagarantiid – Rootsi kogemus

„EL peab olema osa lahendusest, mitte osa probleemist. Vaja on ühtset garantiid kogu pangandussüsteemile, mitte praegust fragmentaarset süsteemi. See ei tööta,“ tsiteerib ajaleht Financial Times Urban Bäckströmi, Rootsi 90nendate aastate panganduskriisi päästeplaani üht peaarhitekti, kes on olnud hiljem Rootsi keskpanga juht ning kes praegu juhib Rootsi suurettevõtete ühendust.

See on väljavõte Bäcströmi tänasest ettekandest Euroopa ettevõtjate ühenduse BusinessEurope presidentide nõukogu kohtumisel.

Selline üleskutse ühelt enim respekteeritud panganduskriisi eksperdilt tuleb ajal, mil Brüssel on kasvava surve all ebamäärasuse pärast, mis ümbritseb riikide võimalusi oma panku kriisis abistada.

Prantsusmaa, Saksamaa, Holland ja Rootsi nõuavad, et Brüssel nõustuks kapitalisüstide ja muude abimeetmetega, ega muretseks praeguses kriisis liialt konkurentsi pärast ühisturul.

„EL peab võimaldama liikmesriikide valitsustel kiirelt ja otsustavalt tegutseda, et lõpetada ebamäärasus erasektori võimalike tulevaste kahjumite suhtes,“ on kirjas Bäcströmi ettekandes. „Just niimoodi käituti Rootsis 90nendate aastate panganduskriisis, samas kui Jaapani valitsusel kulus otsustavaks tegutsemiseks liiga palju aega. Rootsi riigi garantii bilansi kogu kohustuste poolele, välja arvatud omakapitalile, oli võti finantssüsteemi stabiilsuse taastamiseks.“

Euroopa Komisjon blokeeris näiteks Prantsusmaa plaani tugevdada riigi kuue suurima kommertspanga kapitalibaasi. Ka Saksamaa abiplaan Commertzbankile ootab alles Brüsselist rohelist tuld.

„Kogu tähelepanu peab praegu keskenduma sellele, et vältimatu majanduslanguse ei areneks millekski veel hullemaks. Lähipäevil ja –nädalatel langetatud otsused võivad kujundada Euroopa ilmet veel pikka aega,“ hoiatab Bäckström.