Rootsi minister oli Brüsselis kriitiline

Euroopa Komisjon sai rahandusministritelt võtta nii selle eest, kuidas pankade tugimeetmeid on korraldatud, kui ka kavandatud abipaketi eest ELi majanduse ergutamiseks.

„Rahandusministrite seas valitseb pettumus, frustratsioon ja isegi viha selle üle, kuidas süsteem on seni toiminud,“ ütles Rootsi rahandusminister Anders Borg ärritunult pärast tänast kohtumist, vahendas Brüsselist Dagens Industri.

Kriitikatuld sai muu hulgas hind, mida pankadelt riiklike garantiide eest nõutakse. See teeb kas või Rootsi riiklikus garantiiprogrammis osalemise pankadele sedavõrd kalliks, et sellega ei liituta ja laenuturud on jätkuvalt hangunud.

Teine probleemne klausel piiras pankade laienemisplaane, kuid see on nüüd Borgi sõnul kõrvaldatud.

Euroopa Komisjon peab nüüd pankade tugimeetmete kohta koostama uue ettepaneku ja seda veel enne ELi valitsusjuhtide tippkohtumist tuleval nädalal.

Anders Borg ei välista ka täiendavaid kapitalisüste Rootsi pankadele. Kõik sõltub komisjoni uuest ettepanekust, ütles ta.

Ka ELi ettepanekuid Euroopa majanduse stimuleerimiseks sai kõvasti kärbitud, ütles Borg. Nii ei ole enam aktuaalsed näiteks käibemaksu kärped.

Mis puudutab Rootsi osalemist ELi majanduse ergutamise kavas, siis leiab Borg, et Rootsi on oma osa juba andnud. Tänaseks rakendatud meetmed moodustavad juba 1,2% SKPst.

Rootsi pani seljad kokku Saksamaa, Suurbritannia, Soome „ja isegi Prantsusmaaga“, kui kritiseeris komisjoni ihnsust pankade aitamisel. Erinevus on Borgi sõnul selles, et Komisjon käsitleb pankade toetamist kui abi üksikutele raskustesse sattunud pankadele. Tegelikult on garantiiprogrammi eesmärk külmutada lahti laenud kogu reaalmajandusele.

Küsides Eesti esindajailt tänase kohtumise kohta kommentaari, ütles Märt Kivine, et „ELi rahandusministrid võtsid vastu järeldused ja saatsid oma soovitused edasi ülemkogule. See oli tänase debati mõte.“ Kivine vahendas ka rahandusminister Ivari Padari panust tänasele kohtumisele. „Minister ütles esiteks, et me toetame seda, et EL ühiselt ja koordineeritult läheneb majanduse elavdamisele – see aitab kaasa, et ei tule tarbetuid konkurentsimoonutusi. Teiseks peab igasugune tegevus olema stabiilsus- ja kasvupaketi raames, fiskaalpoliitiline laienemine ei peaks välja viima ELis kokku lepitud fiskaalpoliitika raamidest, ja punkt kolm, tõdesime, et vaadates komisjoni välja pakutud meetmeid, nii mitmeidki Eesti juba rakendab. Meil pole vastuolu selle paketiga,“ ütles Kivine.