- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pakendiringlus ostis viie miljoni eesti konteinereid
Pakendiringlus ostis viie miljoni krooni
eest uusi konteinereid, millega loodab senisest kuni viiendiku võrra rohkem
tagatisrahata pakendeid kokku koguda ning taaskasutusse
suunata.
"Uued normid nõuavad uusi konteinereid," sõnas Eesti Pakendiringluse teenindusjuht Andres Siplane. Ta viitab uuest aastast jõustuvatele tänasest oluliselt suurematele pakendijäätmete taaskasutusmääradele. Samuti kõrgematele nõudmistele kogumispunktide võrgustikule, mis tähendab, et pakendikonteinerid peavad olema inimestele paremini kättesaadavad.
"Seega tuleb meil leida efektiivsemaid lahendusi suurema koguse pakendimassi kogumiseks ja taaskasutamiseks," sõnas Pakendiringluse juhatuse esimees Aivo Kangus.
Sellest ajendatult tegi Pakendiringlus viie miljoni krooni suuruse investeeringu ning ostis omale 500 uut, praegu kasutusel olevatest poole suuremat pakendikonteinerit. Neist omakorda lõviosa investeeringust kulus 190 ülimahuka klaasikonteineri ostmiseks, mille abil loodab Pakendiringlus koguda järgmisel aastal elanikelt senisest ligi viiendiku jagu rohkem tagatisrahata klaastaarat (nt veinipudelid, kolmeliitrised purgid). Näiteks Kohtla-Järvelt loodab organisatsioon senise kümnekonna tonni asemel koguda järgmisel aastal kuni 180 tonni klaasi.
"Kuna konteinerid on palju suuremad, võidame me efektiivsuses tohutult. Tänu sellele tuleb neid harvemini tühjendamas käia, mis hoiab kokku transpordikulusid," rääkis Siplane. Ühtlasi loodab ta, et tänu uute konteinerite paremale kättesaadavusele ning nende informeerimisele hakkavad elanikud rohkem klaasi muust prügist eraldi hoidma.
Konteinerite ostmiseks võetud pangalaenu plaanib Pakendiringlus tagasi teenida järgmise kolme-nelja aastaga. Seni oli organisatsioon konteinerid rentinud omavalitsustelt ja prügifirmadelt. "See, et konteinerid kuuluvad meile, teeb meid kindlasti sõltumatumaks, samuti on see majanduslikult tõhusam," leidis Siplane.
"Ettevõtjatele annab investeering kindlust, et me tuleme uute kohustustega toime," rääkis ta.
Konteinerite ostmine klientidele tema kinnitusel hinnatõusu kaasa ei too. Küll aga toob kulude kasvu ettevõtjatele kaasa taaskasutuse sihtmäärade hüppeline kasv. Näiteks keskmise suurusega ettevõttele suurenevad kulud seoses seadusmuudatusega ligi kaks korda, võrreldes 2008. aastaga, rääkis ETO juhatuse esimees Ahto Hunt ühes varasemas Äripäevale antud intervjuus.
Premia Tallinna Külmhoone juhatuse esimehe Kuldar Leisi ja Kodala Hulgi juhatuse liikme Ülo Aljandi sõnul on nemad sõlminud pakendijäätmete kogumise lepingu taaskasutusorganisatsiooniga ning seega on süda rahul. "Meil sellega (pakendijäätmete kogumisega – toim) probleeme ei ole," sõnas Leis.
"Me maksame neile maaletoodava pakendikoguse pealt maksu ning kui meil endil laos tekibki mingeid pakendijäätmeid, siis tellime prügifirma, kes need ära korjab," lausus Ülo Aljand.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele