Kümme huvitavat juttu Kuust I

Iga päev tõuseb Kuu sarnaselt planeetidele ja tähtedele idakaarest ning loojub läände. Kogu taevavõlv liigub nii, sest Maa pöörleb ümber oma telje. Kuu näiv liikumine taevas on aga teiste taevakehadega võrreldes pisut kummaline. Kuu asub Maale lähedal ning seetõttu mõjutab tema asukohta ka tema enda liikumine. Nimelt tiirleb Kuu ümber Maa, tehes ühe tiiru pisut enam kui 29 päevaga. Liikumine on aga vastassuunas Kuu näivale liikumisele taevavõlvil, mistõttu tõuseb ta iga päev eelmise päeva tõusust 50 minutit hiljem. Seetõttu võibki Kuu olla taevas nii öösel kui mõne nädala pärast ka keskpäeval.

Mis saladusi peidab Kuu peidetud külg?

Kuul on veider komme näidata meile ainult ühte külge. See tuleneb sellest, et Kuu tiirlemis- ja pöörlemisperioodid on sama pikad. Tehes ühe tiiru ümber Maa, on Kuu teinud ka ühe pöörde ümber oma telje. Selline asjade käik ei ole juhus, vaid on välja kujunenud Maa gravitatsioonist tulenevalt. Kunagi pöörles Kuu kiiremini, kuid Maa on oma külgetõmbejõu ja seetõttu tekkinud loodetega Kuu pöörlemiskiirust pidevalt aeglustanud, kuni punktini, mil tiirlemis- ja pöörlemisperioodid ühtisid. Kuu tagumine külg oli inimestele saladuseks kuni kosmoseajastu alguseni. Mõistagi tekitas selline saladus palju erinevaid teooriaid, mis kõik Kuu tagaküljel olla võiks. Huvitaval kombel ongi Kuu esimene ja tagumine külg küllaltki erinevad. Meie poole keeratud küljel on palju siledaid ja tumedaid alasid ehk nö meresid. Tagumine külg on aga täis vaid kraatreid ning ühtegi suuremat „merd“ seal ei esine.

Väiksem külgetõmme

Kuu ruumala on vaid 27 protsenti Maa ruumalast ning massi poolest on ta veelgi väiksem ehk tervikuna on Kuu tihedus väiksem kui Maal. Kuu gravitatsiooniline külgetõmme moodustab vaid kuuendiku Maa omast. See tähendab seda, et Kuule minnes tunneksid end kuus korda kergemalt ning Maa peal püstitatud kaugus- ja kõrgushüppe maailmarekordite ületamine oleks jõukohane ka treenimata inimesele. Kuu väiksema tiheduse põhjuseks on tema tekkelugu. Maaga kokku põrkudes paiskus Maa orbiidile materjali Maa pealmistest kihtidest, kuhu olid gravitatsioonilise diferentseerumise tõttu kogunenud kergemad elemendid. Peamiselt rauast koosnevat Maa tuuma kokkupõrge aga ilmselt oluliselt ei mõjutanud.

Polegi ümar

Maa ei ole päris ümmargune ning samuti ka mitte Kuu. Siiski ei ole nad kuju poolest sarnased. Maa on pooluste kohalt kergelt kokku surutud, nii et ekvaatorilt on Maa keskmesse rohkem maad kui poolustelt, kuid Kuu meenutab kuju poolest pisut kanamuna, mille üks otstest on suunatud Maa poole.

Vaata ka artikli teist osa.